Korallide hävimine Korallid on tillukesed loomad, kes toituvad planktonist ja eritavad kaltsiumkarbonaati, mis moodustab tugeva lubjakivist skeleti. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab skeleti peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga. Kuna tegamist on väga väikeste loomadega, võib esmapilgul tunduda, et ehk nende hävimine ei olegi väga suur probleem. Samuti pole see ala, mida korallrifid kata...
Ja kui kaitsta nn. "ülesvoolu" jäävaid korallriffe, siis aitab see taastuda ka "allavoolu" jäävatel riffidel. Samuti on teadlastel õnnestunud mõningaid koralliliike kasvatada akvaariumites ning sellega loodetakse alus panna korallide kasvtusele, mis vähendaks survet looduslikele korallidele. Seda meetodit saaks kasutada ka elusate "paikade" kasvatamiseks. See tähendab, et laboritingimustes kasvatatakse valmis väikesi korallide kolooniaid, mida saaks siirdada kahjustatud riffidele. See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt. Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud. 93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused.
annaabi.ee 
