7 TUNTUIMAD VIINAMARJASORID Rohelised viinamarjad valged veinid Riesling on traditsiooniline Saksamaa ja Alsace'i valge viinamarjasort. Tegemist on väga vana sordiga. Peale Saksamaa ja Prantsusmaa kasvatakse seda ka Austrias ja Põhja- Itaalias. Rieslingust valmistatud vein on tihti kuiv, väga aromaatne, tsitruseline, lilleline ning mineraalne. Kui enamik valgeid veine on kahe- kuni nelja-aastase normaalse elutsükliga, siis Rieslingul hakkab sel ajal alles teine hingamine. Ka on Riesling vastupidav ilmastikuoludele, mis võimaldab kasvatada seda ka külmadel ja põhjapoolsetel aladel. Heal Rieslingul on spetsiifiline, veidi bensiini meenutav aroom. Chardonnay [sardonn'ee] on Burgundiast pärinev viinamarjasort, mida kasutatakse tuntud valgete sordiveinide valmistamiseks. Chardonnay'd kasutatakse ka sampanja koostises. Chardonnay on maailma levinuim viinamarjasort. Chardonnay'le sobivad nii
· Peamised piirkonnad: Burgundia, Champagne, Languedoc; California, Oregon, Washington; Austraalia; UusMeremaa; LõunaAafrika; Tsiili(Casablanca); Kanada. Riesling Riesling on samuti levinud üle maailma. Riesling on põhjamaa sort, mis sai tuntuks keskaja lõpul Saksamaal. Sordile on iseloomulik suhteliselt hiline küpsemine. Riesling peegeldab üsna täpselt oma mullastikku ehk siis mineraale, milles ta kasvab. Rieslingul on kõrge ekstraktitasand veini mittelenduvad osakesed. Temas on palju suhkrut ja palju happelisust, sisaldab palju aromaatseid monoterpeene. Saksamaal võib Rieslingust saada veine, mille alkoholitase on äärmiselt madal ja vaevu tajutav. Austraalias kasvanud Rieslingust aga saadakse tugevamat ja kuivemat veini. Riesling on selline sort, mis ei armasta tamme, seega enamasti ei tunne Rieslingu veinides tamme maitset. · Välimus: vesivalge kuni õline kollane.
annaabi.ee 
