marju kui heledaid Württenberg ja Ahr. Heledate marjade parimad piirkonnad on Mosel- Saar-Ruwer, Rheingau, Nahe, Franken. Suurimad on Rheinhessen, Pfalz ja Baden. Mosel-Saar-Ruwerist tulevad madalaima alkoholi sisaldusega, puuviljased ja väga elegantsed valged veinid. VDP mõisa kotkas kapsli peal kindlustab alati väga hea veini. Rohkem, kui 91% heledad marjad, 55% Riesling. Rheingau on üks Saksamaa väiksemaid kuid parimaid Rieslingu piirkondi. Väikesed tipp mõisad ning veinid on kontsentreeritumad, mineraalsemad ning ka alkohoolsemad. Piirkonnas pole suuri mahuveinide tootjaid. 78% Riesling. Franken on Rheingaust ca 80 km idapoole jääv veinipiirkond Maini jõe orus, mida tuntakse spetsiaalsete lapikute "frankoonia" pudelite järgi ning tõenäoliselt Saksamaa kuivemate ja alkohoolsemate veinide poolest. Kuna pinnas sarnaneb osaliselt Prantsusmaal asuva
Riesling peegeldab üsna täpselt oma mullastikku ehk siis mineraale, milles ta kasvab. Rieslingul on kõrge ekstraktitasand veini mittelenduvad osakesed. Temas on palju suhkrut ja palju happelisust, sisaldab palju aromaatseid monoterpeene. Saksamaal võib Rieslingust saada veine, mille alkoholitase on äärmiselt madal ja vaevu tajutav. Austraalias kasvanud Rieslingust aga saadakse tugevamat ja kuivemat veini. Riesling on selline sort, mis ei armasta tamme, seega enamasti ei tunne Rieslingu veinides tamme maitset. · Välimus: vesivalge kuni õline kollane. · Lõhn: lilled, puuviljad. Jahedamas kliimas kasvanud Riesling lõhnab õuna, virsiku, greibi, soojemas kliimas aga mango, papaia, anananassi järele. · Maitse: maitse on sarnane lõhnale (puuviljad) kuid ühtlasi annab edasi ka pinnasemineraalide maitset. · Peamised piirkonnad: Saksamaa; Alsace; Austria; Clare ja Eden Valley; Ameerika Ühendriigid
annaabi.ee 
