KODU JA ELUASE SISUKORD · Eluasemetüüpidest ja omandisuhtest · Ruumide piisavusest, mugavusest ja rahulolu kohta · Omadustest, mida hinnatakse kodu puhul · Kinnisvara vahetamise põhjustest · Kriteeriumitest, millele pööratakse uue kodu otsimisel tähelepanu Eluasemetüübid · Kõige levinumaks eluasemetüübiks on korterelamu 66% · Ühepereelamus elab ligi kolmandik · Kahepere- või ridaelamus elab 6% Ruumide piisavus · 55% tubade arv on võrde(rohkem) elanike arvuga. · 45% tubade arv on väiksem elanike arvust. Rahulolu Elamustingimustega oldi täiesti rahul 80%. Põhiliselt rahulolematuid oli 20% Neid , kes ei olnud üldse rahul, ei olnudki. Kodu puhul hinnatakse · Rahulik, vaikne asukoht · Kergesti ligipääsetavus · Mugavuse kõrge hindamine Uue elamu soetamisel · Mugavusi (kõige tähtsamaks pidas 75%) · Sobiv suurus
31-40 2 - 8% 40-50 1 - 4% üle 50 1 - 4% Küsimused: 1.Kus eelistaksite elada? Maal 24 92% Linnas 2 8% 2.Mis tüüpi majas eelistaksite elada? Eramajas 24 92% Kortermajas 1 4% Ridaelamus 1 4% Muu 0 0% 3.Mis materjalist maja eelistate? Kivimaja 10 36% Puitmaja 16 57% Muu 2 7% Viimane küsimus oli: põhejndage oma arvamust. Vastuseid oli erinevaid. Inimesed arvavad,et puitmajad on soojemad kui kivimajad ning ka kodusemad, tundub hubasem. Kivimajadele on lihtsam soojustust paigaldada ja on vastupidavamad. Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad
EESKUJUD LK 4 LOOMING LK 5 Teosed: "KAKS SUURT VORMI" LK 6 "LAAV FIGUUR" LK 7 "EMA JA LAPS" LK 8 "MÜÜR" LK 9 "DUUBEL OVAAL" LK 10 KASUTATUD KIRJANDUS LK 11 2 Biograafia Henry Moore sündis Castelefordi, väike ridaelamus 30. juulil 1898. Ta kais Castelefordi Grammatika koolis, ning hiljem sai temast õpetaja seal koolis. Tema õpetamise katkestas Esimene maailmasõda, mil ta võitles Prantsusmaal. Pärast sõda naases õpetamise juurde, kuid ta teadis et ta tahab midagi paremat ja hakkas õppima Kunstikoolis (School of Art). Edasi jõudes läks ta Royal Collage of Art'i Londonis. Aastal 1924 kohtus ta Irina Radersky'ga, kellega ta aasta hiljem abiellus.paar elas Hampsteadis.
kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pilane.Poisi krval istus veel ks poiss kellel oli arm nol.Tommy ja Kribu mdumisel hakas valge peaga poiss mlisema Tommyga milline kole jope tal on nii,et tal lhevat silmangemine kohe ra ja krval istuv poiss tmbas Tommyl jope lukkust kinni ja tmbab selle nii krgele kui saab. Tli kigus tuleb vlja valge peaga poiss on Joel ja armingu Vits. Selgub ka ,et Joel on nende koolis uus pilane. Tommy elavab vikses ridaelamus koos emaga .Tommy ema ja isa elavad lahus ning ema on pikka aega haige olnud kuid suvel leidis ta endale uue hobi kruuside vrvimise reisil.Ka ema oli peigmees Frederik kuid nemad lihtsalt kohtusid.Frederik ttas politseis.Isal seevastu oli juba abiellunud ja ka kaks uut last teise naisega nemad elasid hsti.hel hommikul kooli minnes poisid kuulevad valjemat hlt ning hiilisid vaatama mis toimub kus nad mrkasid Joeli ja Veitsi hte kooli tdrukut kiusavat ja raha vlja
ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest soojustusmaterjalidest (näiteks tselluvill või kõvast vahtmaterjalist täidisega mitmekihilised paneelid). Vundamentidele ei ole tulekaitse seisukohalt kehtestatud erinõudeid. Kelder, kus ei paikne katlaruumi või garaazi, ei pea olema eraldi omaette tuletõkkesektsioon. Sama kehtib ka sauna kohta. Siiski on hea teada, et näiteks kaksik- ja ridaelamus tuleb korterite vahele ehitada ka keldris tuletõkkesein ja kasutada vahelagedes mittepõlevat soojustusmaterjali. 5 Olulised tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004.a. määrus nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded" 1. Olulisteks tuleohutusnõueteks loetakse nõudeid, mis tagavad, et võimaliku tulekahju puhkemise korral: 1) säilib ettenähtud aja jooksul ehitise kandevõime;
annaabi.ee 
