sündis 17.saj Lääne-Euroopas, esmasjoones Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab käitumis- ja kõlbusnorme ◦ kultuursed ehk tsiviliseeriud rahvad vs barbaarsed rahvad Giambattista Vico (1668–1744) • Peamised seisukohad: ◦ Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud. ◦ Tsükliline kultuuriarengute mudel (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. ◦ Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse “uuele teadusele” (mis jääb väljapoole teoloogiat). ◦ Providentsi-printsiip: inimese eesmärgid ei teostu ajaloos kunagi otseselt, kuid sündmuste üldine kord on ratsionaalne ja eesmärgipärane. Giambattista Vico • Kultuure on palju ja iga kultuur on iseloomult ainulaadne. (Vico ei kasuta küll eriti
☼ Descartes käsitles kultuuri kui ratsionaalset, matemaatiliset, kuid Vicole see ei sobinud, vaestatav ☼V erum factum-printsiip:tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi – inimeste – tehtud. (humanitaarteadused – uurivad inimeste saavutusi - ainus õigus Vico poolt. Verum factum) ☼ loodusteadused – Jumala poolt tehtud ☼ tsükliline kultuuriarengute mudel(Antiik-Kreekas oli juba) (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. ☼ kultuuriline relativismi mõtte: iga treppi aste on väärtuslik ☼ inimvaimu muutused ☼ tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil, eeskätt Saksamaal sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole tingimata taandatav progressi mudelile – iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne ☼ tänapäevase kultuuriajaloo ideeline ja institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole
annaabi.ee 
