lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks. 1956 sõitis Derrida koos Marguerite Aucouturier'ga aastaks Ameerikasse, et tegeleda Harvardi ülikoolis Husserli avaldamata käsikirjadega. Tal tekkis mõte tõlkida prantsuse keelde Husserli kirjutis ,,Geomeetria algupära". 1957 abiellusid Jackie Derrida ja Marguerite Aucouturier Cambridge'is ja sõitsid siis tagasi Prantsusmaale
humanism. Teine inimene on absoluutselt teine ja levinase põhitees on see, et meie vajame absoluutset teist. Teine inimene on seotud kahe tähtsama funktsiooniga, ta on sugu ja surm( teine inimene hädavajalik selleks, et elu jätkuks ja võib olla ka surmaallikas ja kui kohtame absoluutsest teist, me ei tea,milline ta on. Teine pole lihtsalt inimene, kes tuleb vastu (temaga ei tule seksida või kohe surma saada läbi tema) · Ricoeuri üks tähtsamaid teoseid on ,,Mina kui Teine". Mina ja teine pole absoluutne. Ma ei tunne iseennast, minus on võõras (alateadvus Freudi järgi), pealegi see teine, mis on meie sees: freudi järgi see alateadvus, kus on sugu ja sünd ta nimetab seda elujõuks e libiidoks(minu sees on ta võõres, ma ei tunne teda, aga ta juhib mind, suunab sugu ja surma suunas) Kuidas need asjad on minu sees? Nad
annaabi.ee 
