Orientia ja tähnilise palaviku grupi Rickettsia kasvavad tsütoplasmas ja tuumas, vabanevad pidevalt rakust. Tüüfuse grupi liikmed aga akumuleeruvad ja vabanevad rakumembraani lüüsil. Fundamentaalne erinevus seisneb ilmselt rakusiseses liikuvuses: tähnilised suudavad rakus aktiini polümeriseerida. Bakterid on küll võimelised ATPd tootma, kuid kasutavad raku varusid, kuni võimalik. Bakterid vajavad peremeest mitmete biosünteesi– ja energiametabolismi radade tarbeks. Rickettsia rickettsii Väike intratsellulaarne bakter. Värvub Grami järgi halvasti. Replikatsioon toimub infitseeritud raku tsütoplasmas ja tuumas. Epidemioloogia. Peamine reservuaar on kõvad puugid (?), vektor ka. Ülekandeks on vaja kauakestev kontakt (24…48 h). Levib läänepoolkeral. Haigus aprillist oktoobrini. Virulentsus. • Intratsellulaarne kasv • Replikatsioon endoteelirakkudes – vaskuliit Haigused. • Kaljumägede tähniline palavik (Rocky Mountain spotted fever)
On peamine diagnostikameetod. Antikehi on võimalik sedastada ELISA abil. Kasutatakse veel aglutinatsioonireaktsiooni.Diagnostilist väärtust omab tiitri 4-kordne tõus või ühekordne tiiter 1:160. NB! BIOLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse valgeid hiiri, rotte, küülikuid, merisigu. Väga sensitiivne, sest intraabdominaalsel nakatamisel piisab loomade haigestumiseks 10 mikroobist. Riketsioosid ja tähniline tüüfus (vektoriga leviv haigus) HAIGUSETEKITAJA. Rickettsia prowazekii, Rickettsia rickettsii, Coxiella burnetii jt. Esimene neist on väga ohtliku tähnilise tüüfuse tekitaja. NB! Enamik riketsioose on väga nakkavad, seetõttu tuleb laboritöötajatel rangelt järgida ohutusnõudeid, kanda kaitseriietust, kindaid ja respiraatorit. Eriti nakkav on Q-palavik. Mõnevõrra ohutum on töö haigete vereseerumiga. Riketsiooside diagnostika toimub spetsiaalsetes III ohutusklassi laborites. UURITAV MATERJAL. Veri, nahakahjustuse kaaped, koetükikesed (laibalt), vereseerum. DIAGNOSTIKA
annaabi.ee 
