Sissejuhatuses autor viidas probleemile, mida ta hakkab uurima . Enne seda kui autor jõudis kokkuvõtteni ta seletas probleemi lahti väga põhjalikult .Kokkuvõttes autor veel kord vastas teema kohasele püstitatud küsimusele ja polnud uut informatsiooni, mis võiks rikkuda kokkuvõtet ja teha seda ebaselgeks. 6) 1- Laffranque, J.(2006) Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Tallinn:Juura. 2-Hassemer, W.(2008) Juristicshe Methodenlehren und richterliche Pragmatik. Rechtstheorie, Band 39, Heft 1. 3-Narits,R.(2003) Eesti põhiseadus kestab ka uues Euroopas .- Riigikogu Toimetised 7,lk 46-50.
lõikes vastutuse ametiisikule, kes „nõuab, nõustub võtma või võtab tasu vastuteenena selle eest, et ta 38 Ibid. § 290 komm 3 p. v ja g 27 sooritas või tulevikus sooritab teenistusalase teo“ (Diensthandlung). Sama sätte 2. lõikes nähakse ette sama koosseis kohtuniku või vahekohtuniku suhtes, kes sooritas või tulevikus sooritab „õigusemõistmise alase teo“(richterliche Handlung). Nimetatud koosseis peab silmas ametiisiku õiguspärast tegu. Koodeksi § 332 (altkäemaksu võtmine, Bestechlichkeit) langeb tunnuste poolest eelmisega kokku, näeb aga ette vastutuse samasuguse teenistus- või õigusemõistmise alase teo eest, „millega ta rikkus või rikuks oma teenistuskohustusi/kohtunikukohustusi“. Paragrahv 333 (tasu/pistise andmine, Vorteilsgewährung) kui §-ga 331 korrespondeeriv
annaabi.ee 
