Joonis . Räpina Alamõisa maade plaan, 1903. EAA f.2469, 1, 2. 761.1.3 Ajalooline ülevaade Mõisakompleksi omanikest ja hoonetest 18-21 saj. Räpina mõis asutati 1582. aastal. 1728. aastal omandas mõisa Peeter I õukondlane K. G. von Löwenwolde, kes rajas 1734. aastal Räpinasse paberivabriku. Tema ehitas ka mõisasüdame esimest korda esinduslikumalt välja. (Abner et al. 2012) 1830-ndatel said mõisa omanikeks von Schultzid, kelle käest siirdus see üsna kiiresti von Richterite omandusse. Von Richterite ajal püstitati 1850ndatel aastatel mõisa hilisklassitsistlik peahoone, mis on kasutusel ka tänapäeval ning on tuntud ka kui Sillapää loss. Hoone oli külg ja keskrisaliitide suhtes kahekorruseline ja vaheosades ühekorruseline. Üks vahehoone oli kujundatud ka talveaiana (Eesti mõisaportaal). Nelja sambaga portikusega hoone esinduskülg on suunatud idas paikneva Võhandu jõe paisjärve suunas. Pargipoolsel fassaadil
Piiri kõrts. 1695. aastal märgiti kõrts koos hobupostijaamaga teedeatlasesse. Kõrts 1 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 taastati 90 ndate algul, kuid hoone on tervikuna korda tegemata. Hetkel töötab Piiri kõrts toitlustuskohana (Piiri kõrts... 2009). · Väimela mõisa kohta varasemad teated pärinevad 1590. aastast. Von Richterite ajal 19. sajandi algul välja ehitatud sümmeetriline varaklassitsistlik mõisakompleks on ümbruskonna üks kaunimaid. Mõisa peahoone põles maha Vabadussõjas 1919. aastal. Hiljem hoone taastati, kuigi algse ühekorruselise asemel kahekorruselisena. Aastakümneid on seal tegutsenud mitmesugused õppeasutused. Kaasajal kasutab mõisakompleksi Võrumaa Kutsehariduskeskus (Väimela mõis... 2009).
annaabi.ee 
