Nende pidu jäi lühikeseks, sest Krokodill sattus neile peale. Kõik läksid ära oma tubadesse. Lillian võttis unerohtu ja jäi magama. V peatükk Peatükk algab sellega, et räägitakse mehest nimega Richter. Ta oli 80 aastane ja saantooriumis olnud juba 20 aastat. Richter oli kirglik malemängur, aga talle polnud võrdset vastast. Talle leiti vastane Regnier. Kuna mehed olid voodites, siis pidi õed ja ka Lillian nende malekäike vahendama. Regnier aga suri, kuid Richterile ei suudetud seda öelda. Seega mängis Regnieri asemel edasi üks vanemõde, Richter aga mõtles, et kuidas Regnier küll nii kehvaks on malemängus jäänud. Lillian oli vanamehel seltsis. Richter uuris, et kas Lillian sõidab ära? Lillian vastas jah. Endalegi arusaamata, miks. Lillian oli endale pähe võtnud mõtte, et tema sõidab minema. Ta suutis assistendiõele augu pähe rääkida, et too talle viimaseid röntgenpilte näitaks. Ta nägi neid,
nuumhärgadele, eraldi saunad talurahvale ja härrastele, hobusetallid, rehed, küünid ja veski- ühtekokku 46 erineva otstarbega rajatist. Aastatel 1805-1823 kujundati Räpinas Võhandu kaldal välja suurejooneline inglise stiilis park. (Maiste 1996:130-133) Joonis . Räpina mõis (räpina mõis.www) Uus ajajärk Räpina mõisa ajaloos sai alguse 1836. a., kui valdus mõisa kompleks müüdi G. Chr. E. v. Richterile, kes oli väga rikas ja haritud mees. Kogu elu mõisas läks ülesmäge. Sel ajal ehitati Räpinasse, Võhandu jõe poolkaare kujulisele neemikule suurejooneline hilisklassitsistlik ansambel. Ehitati juurde kõrvalhooneid, viid lõpule inglise stiilis pargi kujundamine, mis kuni tänaseni on dendroloogiliselt üks Eestimaa rikkamaid. Hiljem oli mõis pikalt v. Siversite omanduses, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v
annaabi.ee 
