tootmiskuludest ning kus nõudlus ja kasulikkus ei omanud suurt rolli. /1, lk 43/ 8 Kokkuvõte Majandust on uuritud ja käsitletud erinevatel ajastutel mitut moodi. Teadus on arenendu tihedalt filosoofide ja kirjanike koostööna. Tähtsamad ideed on tulnud Aristoteleselt, Platonilt, Adam Smithilt, Aquino Thomaselt ning David Ricardolt. Majandus on ka alati mänginud suurt rolli ühiskonna kujunemisel ja võimuvõitlustes. Erinevad võimud on pööranud tähelepanu nii vaesematele ,töölistele, kui ka jõukamatele ning nii tõusnud riigi etteotsa. Erinevad teooriad püsivad ka tänapäevalgi ning neid arendatake iga päev edasi. Tänapäeva ühiskond, eelkõige majandus, püsinevadki just antiikajast alguse saanud teooriatel, mida on täiendatud. 9
omandis ning selle käsutamiseks peavad olema eksperdid ja planeerijad ja nende nägemusel tuleb koostada täpne plaan, kuidas vara käsutada. Marx pani tähelepanu tööliste olukorrale ja rõhutas seda, et maksumuses tuleb arvestada ka töö. Kujunes tööväärtusteooria: kauba hinna määravad mitte ainult otsesed kulud, aga ka tööhulk. Siit ka see, et kapitalism pole muud kui töö julm ekspluateerimine. Tööväärtusteooria pärines algselt D. Ricardolt , kes oli 19.saj alguse poliitökonomist ja A.Smithi ideede edasiarendaja. Idee peatselt saabuvast proletariaadidiktatuurist polnud midagi uut, vaid oli sama, mida Babeuf rõhutas. Kõik pidi välja jõudma kommunismi, Marx oli kommunismi möödapääsmatuses veenudnud. Kommunism oli ühiskond, kus elatakse koos võrdsetel tingimustel, pole ekspluateerivaid ja ekspluareerijaid. Oluline oli Marxi arusaamades see, et seda täiuslikkuse astet ei saavutata evolutsiooniliselt, vaid selleks
annaabi.ee 
