nukleotiidiest. DNA on päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas. DNA molekul on kaheaheline spiraal. Nukleotiidid e: deskosüribood, fosfaatrühm ja lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C ja tümiin T. Erinev järjestus. A ja T, G ja C – komplementaarsusprintsiip. Seotud omavahel vesiniksidemega RNA on päriliku info kandja ja sünteesib valgumolekule. RNA molekul on üheaheline. Samamoodi kolmest osast. Lämmastikalused: adenaliin A, guaniin G, tsütosiin C ja uratsiil U(ribonukleiid). G ja C, A ja U. 3 tüüpi: informatsiooni-RNA tuumast valgu info, transport-RNA tsütoplasmast aminohapped, ribosoomi-RNA valke sünteesiv koostisosa Mõisted: mikroelement-element, mida organismides leidub väiksemas koguses, ent on hädavajalik makroelement- elemendis, mis moodustava 99% organismide koostisest ensüüm-valgud, mis reguleerivad keemiliste reaktsioonide kiirust denaturatsioon-Valkude struktuuri muutumine keskkonna teguri mõjul, näiteks temperatuuri, happe, aluse või
28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas? Need kõik on oligosahhariidid, mis koosnevad 2-3 monosahhariidist. Kõigil neil on kehas toiteline ülesanne. 29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d (nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! Tunnused DNA RNA Monomeer Dioksüribonukleiid Ribonukleiid Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), Adeniin (A), guaniin (G), tsütoniin (C), tümiin (T) tsütoniin (C), uratsiil (U) Ahel Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline Sahhariid Dioksüriboos Riboos Ülesanne 1
annaabi.ee 
