See imbub omakorda pinnasevette ning toidab pinnasevee äravoolu. Intensiivsete sademete korral langeb maapinnale rohkem vett kui pinnas jõuab sisse imada. Selle tulemusel tekib sademete jääk. 128. Lahusagregaatne ja põimagregaatne mullaharimine. 129. Külviase (tihedus, harimissügavus, harimise ühtlikus, külvisügavus, külvisenorm) Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veerežiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist
sügavuses (5...7 cm). Kolmandikul põldudel tehakse seda väga sügavalt (12...15 cm) ja kolmandikul jälle väga madalalt. Optimaalsest sügavam või madalam külvieelne mullaharimine on katseandmetel vähendanud odra terasaaki rähksel liivsavimullal 12,6...17,3% ja kuivendatud gleisaviliivmullal 10,8...14,2%. Muldade veevaru mõjutab kõige enam harimissügavus. Kevadel on harimata mulla pindmisest 0...7,5 cm kihist veekadu kõige suurem. Künni tasandamisel ribisti või lattlibistiga (kobestatud mullakihi tüsedus 0,5...1,5 cm) on võimalik veekadu vähendada 32...57%. Äestamisel äketega (kobestatud mulda 1,5...2,5 cm) 52...67% ja lauskultiveerimisel (kobestatud mulda 4,5 ...7,5 cm) 73...79%. Sügavam harimine ei mõju soodsalt mulla veereiimile. Kergeid ja keskmisi muldi tuleks harida 5...7 cm sügavuselt ja raskeid mõnevõrra (2...3 cm) sügavamalt. Turvasmullad on harimisõrnad ega talu intensiivset harimist. Seetõttu tuleks neid harida mitte
annaabi.ee 
