Närune mapp varjab nägu. Asjatult püüab ta fotograafide välklampide laustule eest varju leida. Aeg-ajalt toob kahvatu valgus siiski esile mehe pea. Vaevaga läbib ta tee Nürnbergi kohtuhoone saali nr.602. Seal alustab Rahvusvaheline Sõjatribunal kohtumõistmist tema, Joachim von Ribbentropi, Hitleri välisministri vastu. Tema koht saalis on esimeses reas Hermann Göringi ,,kaebealuse nr.1", ja Rudolf Hessi, füüreri endise asetäitja vahel. Närviliselt silub Ribbetrop sel esimesel kotupäeval ikka ja jälle juukseid. Ta püüab oma nägu publiku eest kätega varjata, otsekui peljates saali kogunenud inimeste hukkamõistu. Kuid ei sellel ega ka järgmistel kohtupäevadel ei ilmuta ta vähimatki kahetsust: Ribbentrop ei tunne end süüdi olevat. Otsekui kivistunult ja hetkekski erutumata laseb ta prokuröri süüdistustel mööda külgi maha libiseda. Näib, et mitte ükski kirjeldus, ükski dokumentega film ei ärata kunagi nii
5. Teise maailmasõja süüdlasteks võib õigusega pidada Hitlerit ja Stalinit. Õige, sest nemad alustasid sõda (sissetungiga Poolasse ) ja sõlmisid omavahel MRP ,tänu millele võis alustada sissetunge . 6. Sõjakolde kujunemisele Euroopas aitas kaasa Suurbritannia lepituspoliitika. Õige, sest: tänu sellele lepingule sai Saksamaa loa okupeerida Sudeedimaa . Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele. 1. Kes olid J.von Ribbetrop ja V. Molotov ja milliseid riike nad esindasid? V: J.Von Ribbetrop oli Saksa välisminister ja V.Molotov oli Nõukogude Liidu välisminister . 2. Millise lepingu ja millal on nimetatud isikud allkirjastanud? Molotovi-Ribbentropi pakti , 23.augustil 1939 . 3. Selgita, miks antud lepingu sõlmimine väga kergesti õnnestus V: Kuna sellele lepingule lisati ka salajane protokoll ,millega nad jagasid Ida-ja Kagu- Euroopa. 4
annaabi.ee 
