sõja. Seda Stalin ainult vajaski. 19. augustil 1939 teatas Stalin Hitlerile, et kui viimane tungib Poolasse, ei jää Nõukogude Liit mitte ainult neutraalseks, vaid ka abistab Saksamaad. Diplomaatilises kitsikuses viibiv Hitler neelaski konksu alla. Ribbentrop tuli Moskvasse ja 23. augustil kirjutas ta koos Molotoviga alla Poola vallutamise paktile. Suur vale on aga see, et tollane Eesti Vabariigi juhtkond ei teadnud Molotov-Ribbentroppi pakti salajase lisa sisu. Seda lihtsalt varjati rahva eest. Vabamüürlane ning NKVD kõrgepalgaline kaastööline Konstantin Päts koos oma sabarakkudega oli sooritanud sõjaväelise riigipöörde 1934. aastal, vahetult enne seda kui demokraatlike valimiste teel oleksid võimule tulnud vabadussõjalased, mehed, kes olid oma riigi eest Vabadussõjas verd valanud. Üks vabadussõjalaste represseerimise põhjusi oli see, et nad teadsid Pätsi
o 1930.a lõpul. Olid Balti riigid sattunud välispoliitilisse isolatsiooni. Rahvasteliit oli kaotanud igasuguse mõjujõu, sõjalispoliitilise Balti liidu loomine oli ebaõnnestunud. o 1938 .a kuulutas Eesti ennast neutraalseks. o Saksamaaga sõlmiti mittekallaletungilepinug( Läti ja Eesti) Suurt ohtu kujutas siiski NSV Liit. 5. NSV Liidu okupatsioon o Baasidelepingud Molotov-Ribbentroppi pakt o 23.augustil.1939 sõlmisid Venemaa ja Saksamaa mittekallaletungilepingu. Mille salajase lisaprotokolliga läksid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia NSV Liidu ning Leedu Saksamaa mõjusfääri. (28.sept. täienduslepinguga sattus ka Leedu NSV Liidu mõjusfääri). Poola jagati omavahel. o II MS säilitasid Balti riigid neutraliteedi. Esialgu põhjustas see ainult majanduslikke piiranguid.
EMS oli üks Balti keti eestvedajatest (23.08.1989). Muinsuskaitse seltsi panus laulvasse revolutsiooni: sinimustvalge taastamine eesti rahvus-värvideks ja rukkilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks (23. juuni 1988) Hirvepargi miiting Hirvepargi miiting toimus 23. augustil 1987 (MRP allkirjastamise 48. aastapäeval), kaks aastat enne Balti ketti. Eestvedaja: Molotovi-Ribbentroppi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), üritust juhtis Tiit Madisson. See oli esimene edukas poliitiline meeleavaldus ENSV's. MRP-AEG grupp loodi Pärnu Muinsuskaitse Seltsi varjus 15. augustil 1987. Algsed 7 liiget olid: Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Lagle Parek, Tiit Madisson, Mati Kiirend, Jüri Mikk, Ilse Heinsalu. Põhilised teemad: MRP ja selle tagajärjed Baltikumile. See miiting oli oluline alustala ülejäänud Eestis toimunud protestidele ja miitingutele. Üks
annaabi.ee 
