2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi!"kiitles Zdanov,võttis võileivalt kilu ja peksis seda rihmaga. ,,Lähme jah!Ma näitan sulle Leninit.Tule,tule!"Ta võttis lõdiseval Ribbentropil käest kinni ning vedas mausoleumi.Seal lebaski surnud Lenin.Ribbentrop värises nii,et käekell jäi seisma. Koos Nõukogude võimuga saabusid Eestisse ka nuhid.Küll neid oli palju! Pikki ja peenikesi,pakse ja lühikesi.Aga oli ka tillukesi keelekandjaid,need pugesid hambaharjale ja vahtisid sulle suhu.Mõni maskeerus imikuks,kräunus vankris, aga kui sa teda lohutama läksid,tõmbas sipupükstest fotoaparaadi ja jäädvustas su mikrofilmile.
iseloomujooned jäid talle omaseks kogu eluks. Selle kõrval ilmutas noormees erilist annet keelte suhtes. Mängeldes õppis ta ära prantsuse ja inglise keele. See soodustas edaspidi tema poliitilist karjääri ja korvas diplomaatilise hariduse puudumist juba seetõttu, et tema ülemus Hitler ei vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit. Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910. aastal Kanadasse. Seal tegi Joachim küllap oma elu tähtsaima otsuse, mis viis ta lõppude lõpuks Nürnbergi tribunali ette. "Ma läksin algul vaid külla, jäin aga neljaks aastaks Esimese maailmasõja puhkemiseni, Kui ma oleksin tollal Kanadasse jäänud, mis oli teenistuskõlbmatuse tõttu võimalik, milliseks oleks siis
(22. juunil 1941) esines Rahvakomissaride Nõukogu esimehe asetäitja ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov raadios, pöördudes nõukogude rahva poole. Molotov kuulutas kogu maailmale, et Saksa valitsus esitas N. Liidule memorandumi ja et see anti üle Molotovile. Enamgi veel. Molotov teatas ka memorandumi sisu: "Saksa valitsus otsustas astuda sõtta NSV Liidu vastu seoses Punaarmee väeosade koondumisega Saksamaa idapiirile." 2) Kellel oli siis õigus? Kas Ribbentropil ja marssal Zukovil, kes kinnitasid, et Saksmaa kuulutas N. Liidule sõja, või Nürnbergi rahvusvahelise tribunali süüdistajatel ja kohtunikel, kes otsustasid, et Saksamaa ei kuulutanud N. Liidule sõda ja mõistsid Ribbentropi selle eest surma? Õigus oli muidugi Ribbentropil ja Zukovil. Saksamaa kuulutas ametlikult N. Liidule sõja. Seda on tunnistanud ka N. Liidu hilisem ajalooteadus, kus kirjutatakse:
annaabi.ee 
