vedruga toimiv metallriba, mis eendub kulbi põhja seest ülespoole, lükates pallikese kulbist välja. Jäätisekulpe on müügil mitmes suuruses ning neid saab kasutada ka ühesuuruste küpsiste vormimiseks või lihapallide jaoks ühesuuruste hakklihasegu portsjonite võtmiseks. Köögiviljalõikur Kokkade seas ka mandoliiniks nimetataval lamedal ristkülikukujulisel töövahendil on harilikult mitu tera, nii siledat kui ka sakilist, mille abil saab viilutada, ribastada või sakiliseks lõigata väga paljusid toiduaineid. Lõikuri kasutamise eeliseks on täpne ja korrapärane tulemus ning noaga võrreldes üllatav kiirus. Kõige parem on lõikuriga töödelda suuri koguseid, nii ei ületa vahendi kokkupanekuks, lahtivõtmiseks ja pesemiseks kuluv aeg lõikamisel võidetud minuteid. Uhmer ja nui Enne elektri ja köögikombainide toodud revolutsiooni köögitöödes kasutati toiduainete peenestamiseks, jahvatamiseks ja püreestamiseks uhmrit ja nuia
tappa temast palju suuremaid loomi. Dromaeosaurse ainulaadsed randmeliigesed võimaldasid käsi küljelt-küljele pöörata, mis sarnanes linnutiiva liigutustele. [3] 7 Dinosauruste toitumine Dinosauruseid oli nii taimetoidulisi kui ka lihatoidulisi, suuremad nendest aga olidki taimtoidulised. Taimtoidulistel dinosaurustel olid laiad ja lamedad hambad et nad saaks tükeldada ja ribastada taimi. Taimtoiduliste dinosauruste toit oli mitmekesine, see segu lehtedest, okstest ja seemnetest. Mõned taimtoidulised dinosaurused võisid ka neelata kive, mis aitasid tal jahvatada kiuliseid taimseid tarbituid toite. Selliseid kive on leitud isegi dinosauruste skelettide juurest. Loomtoiduliste dinosauruste hambad olid teravad, pikad ja sakilised et läbi närida ka sitket liha. Paleontoloogid on avastanud et lihasööjad dinosaurused ajasid oma saaki taga, ründasid
annaabi.ee 
