Ringvardaid on pikemaid ja lühemaid, sobivad tuleks valida selle järgi, kui palju on mütsil silmuseid. Kude peab olema parajalt tihe, et müts vormi hoiaks. Müts vajab vormiaurutamist nagu igasugune teine kootud villane ese. Bareti vormimiseks sobib hästi paraja suurusega potikaas. Tõmmake müts parempidi kaanele nii, et nupp või sangakoht vabaks jääb, ja riputage sangast läbipandud paela abil kuivama. Müts kootakse kahe vardaga edasi-tagasi-ribades nagu sall, kusjuures salli laius annab mütsi kõrguse ja kududa tuleb nii pikk tükk, et see ulatuks ümber pea. Diagonaaltriibuline müts kootakse kahe varbaga edasi-tagasi-ribades nagu põigiti kootud sall, ühelt servalt silmuseid kahandades ja teiselt kasvatades. Soonikkoes müts kootakse vaheldumisi parem- ja pahempidistest silmustest. Paksu soonikupinna annab patentkude. Patentkoes müts kootakse kahel vardal. Kudumist alustatakse mütsi servast ja lõpetatakse pealael
Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi. Isegi kõige kergemini herilase mürki taluval inimesel tekib nõelamise kohal põletikukolle: mõneks tunniks ja isegi ööpäevaks haava ümber tõuseb temperatuur, tekib paistetus. Selline lihtsaim reaktsioon, võib sellestki hoolimata olla isegi surmavalt ohtlik
tühiku sattumine pildi keskele lubas struktuuri tuvastada. Avastatud struktuuri täpsemaks uurimiseks oli tarvis spetsiaalvaatlusi maailma võimsamate teleskoopide osavõtul. Juhindudes akadeemik Jaan Einasto soovitustest, alustasid 1983. a. ameerika astronoomid Lapparent, Geller ja Huchra spetsiaalset vaatlusprogrammi. Kasutades neljameetrist teleskoopi ning häid spektraalaparaate, mõõtsid nad 4000 galaktika kaugused varem välja valitud ribades. See pole viimane sõna. 1995. a. lõppes teine, veel suurem projekt Las Campanas'e observatooriumis Tsiilis. Seal tehti diagramm rohkem kui 26 000 galaktikast. Toome ühe viilu sellestki uuringust. Ettevalmistusel on veelgi ulatuslikumad programmid, eesmärgiks rohkem kui miljoni galaktika "ruumi panemine". Aga põhiline on näha juba praegu. Galaktikate ruumjaotus, mida nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks on korrapäraste tühikute süsteem nagu mesilaskärg.
hakkavad liikuma ja see liikumine teiseneb kas pinge muutuseks või takistuse muutuseks, mis omakord on tõlgendatav elektritugevusena. b. Mis on helimikseri/-puldi ülesanne? Elektrooniline seade, millega saab kombineerida ja muuta erinevaid helisid c. Mis on ekvalaiseri ülesanne ja kuidas see toimib? Ekvalaiser ehk tasandi (ingl equalizer, equaliser) on sagedusfiltrite süsteem, mis võimaldab suurendada või vähendada võimendust helisagedusala kitsastes ribades d. Mis on efektiprotsessorite ülesanne helitöötlusel? Kunstlikult tekitada helieffekte, mis loomulikult ei esine, töödelda helisignaali vajalikul viisil, tekitada näiteks kaja, muundada helisagedusi teatud suunas. e. Mis on analoog-digitaal konversioon helitöötluses ja kuidas see toimib? Analoog signaali muundatakse digitaalseks, selleks on diskreetimissagedus(sampling rate), teatud arv kordi sekundis on vaja uurida, mis on konkreetse helisagedus hetkel. f
Dissoneerivus on maksimaalne, kui sageduste erinevus on võrdne vaarandiga kriitilisest sagedusribas. Juhul kui koos kõlavadkaks kompleksheli on harmooniliste spektritega, kõlab tegelikult terve hulk siinushelisid. Selle helideansambli dissoneerivus sõltub naaberosahelide sageduste kaugustest mõõdetuna kriitilise riba skaalal. Dissoneerivuse astme määrab kaugus soahelide ja nende tugevuse vahel. Mõõdetuna kriitilistes ribades. Otsustav tegur on, kui palju tugevaid osahelisid langeb smasse kriitilisse ribasse. Mida rohkem selliseid osahelisid, seda suurem on dissonants. Kui dissoneerivate osahelide arvu vähendada, on tulemuseks vähem dissoneeruv kvaliteet. Dissoneerivate osahelide arv kahe koos kõlava kompleksheli puhul võib siisi olla väike juhul kui helidel on palju ühiseid osahelisid. Palju ühiseid osahelisid sisaldavad kompleks
annaabi.ee 
