toetas iseseisvust märkimisväärne osa metropolist pärit elanikkonnast. Gorbatšovi lääne survel vastuvõetud otsus 1991. aasta jaanuaris distantseeruda jõu kasuta- misest andis ühemõttelise signaali, et Baltikumi iseseisvus on sündinud fakt.61 Enamik tänastest Nõukogude Liidu taastajaist pole oma projektides Balti riikidega avalikult arvestanud, küll aga räägivad nad Venemaa erilistest elu- listest huvidest sealses piirkonnas. Deržavnikud, kes mõtlevad sõjalis-territo- riaalsete kategooriatega, elavad Baltimaade “kaotust” kui impeeriumi tabanud “geopoliitilise katastroofi” üht negatiivseimat ilmingut ja tulemit raskelt üle. Nende jaoks tähendab otsese kontrolli kadumine Baltikumi üle Venemaa surumist Peetri-eelse territooriumi piiridesse, väljatõrjumist Euroopast, “surumist itta”, “rahvusvahelist häbi” ja alandust. Nende jaoks on Baltikum Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu kaotatud ala, mille “omamise” eest on verd valanud vene
kinnis- või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on ena- miku töötajatest üle võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut, tegevuse peatumise aega üleminekuperioodil jms.91 Riigikohus on täiendavalt lisanud, et ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kri- teeriumideks võivad olla: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude mate- riaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis kat- kestuse aeg; 7) väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtte omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.92
annaabi.ee 
