Pildil Surev gallialane, rooma marmorkoopia, 3 saj.eKr. U. 160 eKr. rajati suur Zeusile ja Athenale pühendatud altar - Pergamoni altar. Vaated altarile ja selle maketile (üleval) Berliini Pergamoni muuseumis. Pergamoni altari reljeeffriisil on kujutatud jumalate ja gigantide võitlust. (Omaaegne Pergamoni linn kannab nüüd nime Bergama ja asub Türgis). Laokooni grupp. Arvatavateks autoriteks Agesandros, Athenodoros ja Polydoros Rhodosest, 1.saj. eKr.. Samothrake saarelt leitud, “Samothrake Nike”, 190 eKr. Samothrake Nike asetses pühamu laevaninakujulisel alusel, tänapäeval asub Louvre´is. 1820.a. leiti Küklaadide saarestiku Melose saarelt Aphrodite marmorkuju, mis sai nimeks “Milose Venus”, 150 eKr. Tänapäeval on Milose Venus üks Louvre´i olulisemaid vaatamisväärsusi. 304. eKr. püstitasid rhodoslased Lindosesse, Rhodose
Filosoofia muutus pessimistlikumaks, enam ei püütud niivõrd seletada maailma olemust ega kehtestada õiglust, vaid huvituti pigem sellest, kuidas eluga toime tulla. PERIPATEETIKUD Theophrastos (370-285 eKr) Lesbose saarelt. Ta kuulas koos Aristotelesega Platonit. Theophrastos juhtis Lükeionit üle 34 aasta. Lükeion saavutas tema ajal õitsengu (kuni kaks tuhat õpilast). Süüdistus ateismis sundis teda Ateenast lahkuma kuid varsti kutsuti ta auga tagasi. Eudemos Rhodosest ( ak ~300)tegeles loogikaga. Straton (skolarh 287. e.m.a., juhtis kooli 8 aastat, suri 270 e.m.a.). Antiikajal nimetati Stratonit "füüsikuks", kirjutas teoseid samuti loogika, eetika ja poliitika alalt. AKADEEMIKUD. Pärast Platonit oli skolarhiks Speusippos ( 409-339 eKr). Xenokrates Chalkedonist ( 395-314 eKr.). Jaotas filosoofia kolme ossa: dialektikaks (ka loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi
annaabi.ee 
