muutuvaid populatsioone, mida iseloomustab individuaalne, sooline, geograafiline jms. muutlikkus. Seetõttu anti peaaegu igale fossiilsele leiule, mis millegi poolest erines teistest, iseseisva taksoni - liigi või perekonna - staatus. Varasem antropogeneesialane kirjandus kubiseb inimlaste perekondadest ja liikidest (Australopithecus, Paranthropus, Telanthropus, Meganthropus, Pithecanthropus, Sinanthropus, Homo heidelbergensis, H. neanderthalensis, H. rhodesiensis, H. soloensis jt.) ning nende fülogeneetiliste seoste mitmesugustest tõlgendustest. Enamik tänapäeva paleoantropolooge käsitab inimlaste fossiilseid taksoneid märksa laiemalt, arvestades taksonisisest mitmekesisust. 1.3. Inimlaste stadiaalne evolutsioon. Selle seisukoha järgi läbis inimese evolutsioon rea selgepiirilisi staadiume (protantropus, arhantropus, paleoantropus, neoantropus), mida iseloomustab evolutsioonilise arengutaseme ja eksisteerimisaja range järgnevus
leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier' tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on seostatud toiduga), samuti on mõnikord kasutatud ookrit. Lisalugemist: http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo- neanderthalensis; vt ka Svante Pääbo (2014), Neandertali inimene; Imeline teadus, nr 11/2014 Homo rhodesiensis ehk Rodeesia inimene Eristati Lõuna-Aafrika (Rodeesia) leidude põhjal, lähtekohaks 1921. a leitud kolju (Kabwe-1 või Broken Hill’i kolju). Esimene Aafrikast leitud varaste inimlastega seostatud leid. Määratleja Arthur Smith Woodward. Tänapäeval liigitatakse Homo heidelbergensis’te hulka. Vt ka http://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/fossils/kabwe-1 Homo rudolfensis ehk Rudolfi inimene Eristati 1980
annaabi.ee 
