Rauno Laht 10b b-rühm Retoorika Antiik-Kreekas Rhetor- kõnemees. Rhetorike- kõnekunst. Vana-Kreekas orjandusliku demokraatia ajal oli vaba kodaniku kõnel oluline tähtsus, sest see võimaldas tolle aja aristokraatial saavutada avalikku lugupidamist ja poliitilist edu. Alates 5.saj. eKr kujunesid välja avaliku kõne põhimõtted. Avalik kõne pidi kuulajaile midagi selgitama, neid innustama, pakkudes samal ajal oma täiusliku vormiga ka esteetilist elamust. Kõnekunsti tähtsus ja õitseng Vana Kreeka tulenes: 1
....................................9 1.8 Retoorika areng 20. sajandil................................................................................................10 Kokkuvõte.....................................................................................................................................11 Kirjandus.......................................................................................................................................12 Sissejuhatus Retoorika, kreeka rhetorike esineb esmakordselt Platoni Gorgiase dialoogis ja tähendab (veidi pejoratiivselt) avaliku kõneleja või poliitiku – reetori esinemistehnikat. Üldiselt tähendas retoorika antiigis veenmise kunsti ehk Aristotelese järgi “võimet näha igas olukorras kasutada olevaid veenmisvahendeid”. Laiemas tähenduses on retoorika kõigil indiviididel – sealhulgas loomariigis – esinev universaalne kalduvus püüda veenda või kallutada teisi indiviide midagi
annaabi.ee 
