revolutsioonilisest võimust. Zirodiinid taotlesid ulatluslikku demokraatiat, jakobiinid toetusid eelkõige revolutsioonilisemele pealinnale ning üks nenfe liidreid, Marat, nõudis avalikult diktatuuri. Võimuvõitlus kommuuni ümber lõppes selle Peanõukogu ümbervalimisega, kuid uus Peanõukogu oli eelmisest veel vasakpoolsem. Zirodiinide kukutamine Olukord sõjatandril ja talupoegade seas järjest halvenes. Kui saada lüüa samaegselt nii Belgias kui ka Rheinil puhkes rojalistide mäss Lääne-Prantsusmaal, põhikeskusega Vendée's [vah-dei]. Mässu sügavamaks põhjuseks on tavaliselt peetud Lääne-Prantsusmaa mahajäämust ja isoleeritust, mis lõi pinna monarhistlikule ja katoliiklikule veenmise. Vaenulikult võtsid Vendée talupojad vastu Rahvuskaardi moodustamise, milles nad ei tahtnud osaleda. Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda.
uudisega võidust muutus ju oht hilineda järjest reaalsemaks. Lõpuks saabus soovitud päev, kui me lahkusime Münchenist, et suunduda sinna, kuhu kutsus meid kohus. Ma vaatasin viimast korda Rheini kallastele ja jätsin hüvasti meie suure jõega, mille kaitsele asusid nüüd kõik meie rahva pojad. Ei, me luba vanal vaenlasel rüvetada selle jõe vett! Hommikune udu hajus, päike vaatas välja ja valgustas ümbrust ja siis kõlas kõikidest rindadest võimas vanaaegne laul "Tunnimees Rheinil". Laulsid viimane kui üks inimene meie pikas, lõputus rongis. Mu süda värises, nagu püütud lind. Seejärel meenub niiske, külm öö Flandrias. Me läheme vaikides. Kui alles hakkab koitma, kuuleme me esimest raud-set "tervitust". Meie peade kohal lõhkeb kärgatades mürsk; killud langevad täiesti lähedale ja kaevavad märga maad. Veel ei jõudnud hajuda pilv mürsust, kui kahesajast kõrist vallandub esimene vali "hurraa", mis on vastuseks esimesele surmakuulutajale.