sajandi teisel poolel. Esialgu said kolonisatsiooni peamiseks lähtekohaks Itaalia ja Sitsiilia ning initsiaatoritena paistsid taas silma Euboia elanikud. Ischia saare euboialastest asukad rajasid Kyme linna maismaal, tänapäeva Naapolist mõnikümmend kilomeetrit lääne pool. Ka esimene koloonia Sitsiilias u. 734. a. rajatud (kõiki kolooniate asutamisdaatumeid tuleb võtta ligikaudsetena) Naxos Etna jalamil oli euboialaste asundus. Veidi hiljem rajasid euboialased ka Rhegioni Itaalia edelatipus (Sitsiilia vastaskaldal) ja Katane, Messina ning teisigi kolooniaid Sitsiilias. Kuid Sitsiilia suurima kreeka linna Sürakuusa rajasid u. 733. a. väljarändajad Korintosest. Kreeka kolooniate rajamine Sitsiilias jätkus ka 7. ja 6. sajandil: saare lõunaranniku suurima linna Akragase asutasid Rhodose ja Kreeta elanikud 580. a. paiku. Kolonisatsiooni tagajärjel jagati enamus Sitsiilia rannikust
kaitsta ja kartaagolased vallutasid muude linnade seas ka Akragase. Kriitilises olukorras haaras 406 405 aastal demagoogia abil ja palgasõdurite toel türannivõimu aristokraatlik väepealik Dionysios, kes sõlmis Kartaagoga rasketel tingimustel rahu ja alustas Sürakuusa kiiret kindlustamist ning relvastamist. Seejärel pidas Dionysios veel kolm sõda kartaagolastega, mille käigus allutas oma ülemvõimule enamuse Sitsiilia kreeka linnadest. Lõuna-Itaalias vallutas Dionysios Rhegioni ja Krotoni. Ta hõivas tugipunkre ka Aadria merel. Dionysios oli oma aja võimsaim kreeka valitseja. Sürakuusa tõusis arvatavasti suurimaks kreeka linnaks. Kreeka emamaa asjades toetas Dionysios Spartalasi. 380datel aastatel oli tema õukonnas mõnda aega Platon, kes türanniga peagi riidu läks. Dionysios Noorema türannia ja segaduste aeg Sitsiilias 367 344 Dionysios Vanema surma järel tõusis võimule tema poeg Dionysios Noorem
annaabi.ee 
