Peagi seejärel (täpsem aeg on vaieldav) tõusis Krotoni alamrahvas pütagoorlaste oligarhia vastu üles, kihutas valitsejad minema ja kehtestas senisega võrreldes demokraatlikuma riigikorra. Sybarise hävingu järel jäi suurimaks linnaks Itaalia lõunarannikul spartalaste koloonia Taras (lad k Tarentum, tänapäev Taranto), mis pidas 5. sajandil veriseid ja kaotusterohkeid võitlusi Itaalia põlisrahva japüügidega. Tarase kõrval olid ollisematena esil Krotonile, Rhegion (tänapäeva Reggio di Calabria Itaalia edelatipus vastu Sitsiiliat). Itaalia lääneranniku kreeka linnade seas oli tähtsaim Kyme (lad k Cumae). Kyme türann Aristagoras oli 6. 5. sajandi vahetusel tihedates sidemetes etruskide ja latiinidega ning etendas olulist rolli Rooma kuningavõimu kukutamisega seotud sündmustes. Sitsiilias, kus kreeklasid jagasid saart selle lääneosas kindlustunud foiniiklaste ja
alates. Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Sürakuusa. Sajandi lõpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel. VII sajandi lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas.
annaabi.ee 
