jms rajamiseks *Kriisi ületamiseks tulnuks järgida teiste riikide eeskuju ja devalveerida Eesti kroon *27. juunil 1933 kinnitas Riigikogu Jaan Tõnisson valitsuse otsuse kroon devalveerida *Siitpeale algas kriisi taandumine Sisepoliitiline kriis *Aastavahetusel 1931/32 ühinesid omavahel agraarerakonnad ning liberaalsed tsentrumiparteid ning Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid kolm suurt fraktsiooni Ühinenud Põllumehed, Rhavuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ning kolm püsirühma *Majandusolukorra halvenemisega kaasnes kiiresti süvenev rahulolematus *Kuna kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust, siis tähendas rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemist ja rahva võõrandumist riigist *Kahe aasta jooksul oli ametis neli valitsust, millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat
Rahvuslik liikumine oli 1880. aastate alguseks aeglustunud. Seda põhjustas mitte üksnes juhtide lahkumine avaliku võitluse areenilt, vaid ka iga liikumist paratamatult tabav väsimus. Eriti iseloomustas see rahvuslikuliikumise tipporganistasioone, mis J. Hurda pooldajate näol eemale tõrjutud harituma kaadri kaotamise järel kiirelt alla käisid. Juhtkonna kriis ei puudutanud siiski esialgu rahvuslikku liikumist kohtadel. Rahvas jäi endiselt aktiivseks. Rhavuslik meelsus laienes üha uutesse kihtidesse. Hoogsalt asutati seltse. Arenes eesti ajakirjandus, oluliselt tõusis eeslaste lehelugejate arv. Paljude lehtede sisuline tase oli küll ärkamisajaga võreldes madalam, kuid uues ideed-aated jõudsid kiiresti laiade ringkondadeni. Rahva valmisolekut rahvuslikes ettevõtmistes kaasa lüüa tõendab kujukalt antud perioodi langev rahvusliku liikumise suurüritus J. Hurda poolt 1888. aastal algatataud rahvaluule kogumine. J
annaabi.ee 
