Ta ei lahkunud kordagi oma kuninglikest valdustest, ega külastanud lihtrahvast. Dofiin ei hoolinud sellest, et Prantsusmaal valitses häda ja viletsus, mida tema külvas. Teda huvitas ainult lõbutseine ja pidutsemine. Päevapoliitika ning kõik muu, mis vähegi nõudis temalt mõttetööd või puudutas tõsiseid probleeme, ei huvitanud Marie Antoinette'id. Alguses armastas ja ülistas rahvas graatsilist ning elegantset Marie Antoinette'i, kes oli kui ilu ja õndsuse kehastus. Peagi mõistis rhavas, et tegemist on omakasupüüdiku ilueediga, kes hoolis ainult enda heaolust. Rahva armastus kadus ning Marie Antoinette'i ümber tõmbud usaldusväärsete inimeste ring üha koomale. Lõpuks seisis Marie Antoinette koos Louis XVI'ga kuristiku äärel ning saatuslikul 10. augustil algas massirahutus, revolutsioon, kus taaskord saamatu kuningas ei suutnud mitte midagi teha. Võitlus lõppes enne kui alatagi sai. ,,Raskelt hingledades , pilk segane, istub ta oma tugitoolis ja ootab ja ootab, ta
viimati ära ei põgeneks. Järgmise päeva hommikul pidi neid ohvriks toodama. Kõigile tundus öö pikk olevat. Võõrasema ei saanud magada rõõmu pärast, et tal homme julm tegu korda läheb, kuningas ei saanud sõba silmale kurvastuse tõttu ja lapsed surusid end ööpimeduses teineteise ligi ja vaevalt hingasid hirmu pärast. Niipea kui hommikused päikesekiired silmapiiri puudutasid, tulvasid rahvahulgad ohverdamispaigale. Rhavas tundis rõõmu, et ohver vabastab põllud needusest ja et näljale ning viletsusele tuleb lõpp. Phrixos ja Helle toodi kambrist välja, nad ehiti pärgadega ja viidi altari ette. Rahvasumm jäi vaikseks. Phrixos laskis pilgul viimast korda ringi käia ja tõstis silmad sinise taeva poole. Seal märkas ta taevavõlvil säravat pilve.Pilv kasvas ja kasvas, laskus maa peale ja mähkis endasse nii rahvamurru kui ka altari ja peitis endasse mõlemad lapsed. Valkja udu seest kargas
majja. naine elas pojaga 2-kesi ning oli väga vaene, prohvet jäi sinna. varsti poeg haigestus ja suri, eelija viis poja oma tuppaning palus jumalat, et too hing tagais läheks, nii juhtuski. eelija ja baali prohvetid karmeli mäel 3 a pärast põua algust ütles jumal eelijale et too läheks ütleks ahabile et varsti jujmal annab vihma. eelija läks ja ütles ahabile, ewt 450 baali ja 400 ashera prohvetit läheks karmeli mäe otsa et rhavas näeks, miline jumal on elav, mõlemad jumalad pidid panema põlema härjavärss ja puud, baali ei pannud, jehoova poani ning rahvas heitis pamaha ning ütles:jehoova on jumal eelija võetakse taevasse jumal ilmuts eelijale et ta ei sure vaid võetakse elusana taevasse.eelijal oli õpilane eliisa keda ta õpetas jumalasse uskuma. ta tahtis väga nöe kuidas eelija äraminek toimub. sellep. ei lahkunud eliisa kordagi eelijast. kord olid nad jeeriko linnas ning eliisa juurde tulid prohvetid