...................................................................................................4 1.3Suveniiride väärtus...................................................................................................5 2Suveniiride ostmise motiivid...........................................................................................6 2.1Suveniiride ostmise peamised motiivid....................................................................6 2.2Suveniiride ostmise teisejärgulised motiivid............................................................6 2Kokkuvõte.......................................................................................................................8 3Kasutatud allikad.............................................................................................................9 Tallinn 2018 1 Sissejuhatus
Polised jagunesid: Aristokraatlikud polised, kus vim oli rikaste ja suursuguste k es. (Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, s...
valitsejad, kes soovisid midagi ette võtta, et vähendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmärk oli küll parandada tootlust ja suurendada ühtsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti põlisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sündmused ja eluolu areng. Kõige tähtsam oli põlisrahva, talupoegade silmis kindlasti majandus: söök pidi laual olema ja katus pea kohal, ülejäänud asjad olid teisejärgulised. Raske oli aga muretseda enda eest kui pidi kogu aeg käima mõisa põllul tööd tegemas ja suuri makse maksma. Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda
annaabi.ee 
