RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim
matmiskombestikust. Kolmandas peatükis käsitlen võrdlevalt eestlaste ja venelaste külaühiskonna-aegset matmisrituaalide struktuuri, mil surmakultuur oli tugevalt seotud usundilise maailmavaatega. Võrdlusena püüan näidata, millised rituaalid ja tavad on säilinud tänapäevani, millised hääbumas ja miks, sest just matmiskombestiku rituaalides väljenduvad sellised funktsioonid nagu surnusse suhtumine, kommete järgimise olulisus, individuaalsed ja ühiskondlikud arusaamad surmast. Neljas ja viies peatükk annavad ülevaade matuste korraldamisest tänapäeval, Eestis levinud erinevatest matmisviisidest ja nende põhimõtetest. Peatükkide kaudu püüab autor vastata küsimustele, kuidas suhtuvad eestlased ja venelased tuhastamisematusse; mis on tänapäeva kristlike-, ilmalike- ja segamatuste põhimõtted ning funktsioonid ja milline matus on enim eelistatud. Kuues peatükk on pühendatud hauakivide
annaabi.ee 
