Raamatute nimekiri: 1. Fridebert Tuglas „Popi ja Huhuu“ Huhuu oli n-ö mõtlematu inimene. Popi- tegi kõike, mida Huhuu tahtis. Kuhu võib küll jõuda, kui rumal inimene juhib elu. Huhuu (ahv) tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Popi (koer) polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi saavutanud, ei olnud tal enam ka kellegi abile loota, kui peremees kodust lahkus. Sellist situatsiooni võib võrrelda näiteks laste ning nende vanematega. Lapsed on alates sünnist kuni teatud vanuseni sõltuvad oma vanematest, nende silmaring pole piisavalt lai, et aru saada asjadest,
eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele... Kui inimesed sünnivad, algab nende pikk ja vaevaline elutee. Mõnel ei kesta see kaua, kuid õnneks jõuavad enamus vähemalt täiseani välja. Loomulikult on mitmeid tegureid, mis on takistuskiviks juba enne sündi, vanematele näiteks sõjad, näljahädad, rahanappus või noor iga põhjuseid on palju, ja mida aeg edasi, seda kergemaks tundub olevat neist üleastumine, kuid tegelikkuses probleemide eest põgenetakse, mitte ei lahendata neid.
talitusi. Põrgates tänaval kokku juhusliku möödakäijaga, ei mõtle me tavaliselt tolle võimalikule eluloole, raskustele, mis on talle kolmekümne, neljakümne või enama aastaga kogunenud, rõõmudele, mis on viimastel päevadel ta näole meeldiva naeratuse ette mananud see tundunuks veider, ent märgates paari hetke pärast, kuidas toosama tundmatu seisab silmitsi ootamatu õnnetusega, tõttame talle appi, vahel isegi mõtlemata tagajärgedele või ohtudele, millesse end ise asetame. Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka internetis lood imelisest teost, mis leidis aset Kadrioru tiigis. Vee peale oli külmaga õrn jääkoor tekkinud. Kaks last olid
annaabi.ee 
