kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S. Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste. Stsenaarium- filmi, ka mõne muu etenduse, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand. Stsenarist- stsenaariumi autor. Sünkroonne- samaaegne. T. Tehnika- kogumõistes: masinad, mehhanismid, seadeldised, tööriistad jne. Tonaalsus- ülekaalus olev toon või toonikombinatsioon. V. Välisvõte- filmitakse väljas.
FILM Esimesed liikuvad pildid näidati Pariisis 28 detsembril aastal 1895 ja autorid vennad Lumierid (Louis Lumiere). Filmi kuntstilised väljendusvahendid olid plaanide vaheldumine, rakurssvõte, võttepunkti valik ja montaaz. Esimene Eesti film aastal 1913 ,,Karujaht Pärnumaal" ning filmimehed olid Johannes Pääsuke, Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine. PLAAN- osutab sellele, milliseid kaadreid filmis kasutatakse. Plaanid: üldplaan keskplaan suurplaan FILMILIIGID Teostuse järgi: Mängufilmid Multifilmid Dokumentaalfilmid
44) operaator (5) 45) pisiosa 46) piirisituatsioonidraama 47) proovirull 48) vestern (3) 49) võttepäev (3) 50) valgustaja 51) massistseen 52) laadastseen 53) stsenarist (3) 54) stuudio (8) 55) stseen (13) 56) stsenaarium (21) 57) sünkroontõlge 58) tiiter 59) grimm (3) 60) grimeerija (2) 61) draama 62) pürotehnik (4) 63) reziimvõte 26 64) pearezissöör (13) 65) rezissöör (26) 66) rezissöörkond 67) rezissööritiitel 68) reziikontseptsioon 69) reziistsenaarium 70) etüüd 71) pürotehnik 72) zanr 73) sedööver 74) efekt 75) montaaz (2) 76) thriller (2) 27 2.2 Analüüs Kokku leidsin tekstist (156 lk) 76 sõna, mis on seotud filmindusega. Lähtusin oma teadmistest ja võõrsõnade leksikonist, mida ma kasutasin nüüd juba vähem kui ajakirjandustekstide sõnade analüüsi puhul. Palju sain abi ka Internetist. Nendest sõnadest erinevaid võõrsõnu oli 12. Selles tekstis oli ka üks tsitaatsõna (thriller)
kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus. Reportaazides hinnatakse nende täpsust, vahetust ja emotsionaalsust. 1990. aastate üks tuntumaid reportaazide autoreid on ajakirjanik Madis Jürgen. rezissöör teatri või filmi lavastaja. reziistsenaarium kirjandusliku stsenaariumi esitus filmikeeles: tekst esitatakse kaadritena, kirjeldatakse objekte (tegevuskohti), plaane (üld-, kesk-, suurplaan), kaadrite sisu, heli, muusikat. retoorika kõnekunsti teooria; kõneõpetus. Esimene kõnekunsti õpik pärineb 5. sajandist e.Kr. Retoorika esimene klassik on Aristoteles (384322 e.Kr). Antiikretoorikas peeti kõneosavuse eeldusteks kaasasündinud talenti, eeskujude järeleaimamisel põhinevat kõneõpetust, pidevat harjutamist ja kogemusi
annaabi.ee 
