Niimoodi sünnivad Pariisi kokkulepped. 1954 a otsustavad lääneriigid, et Lääne-Saksamaa võetakse NATOsse ja luuakse Saksa Liitvabariigi Armee e Kundeswehr. ? Lääne-Saksa relvastamine on põhjuseks Idariikide sõjalise liidu tekkimisele. 1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (?), mis lähevad NSVLe. Jaapanil kaotatakse sõjavägi ainult 250 000 meest, riigi julgeoleku eest vastutab USA. Külma sõja kriisid: 1. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale
poliitilisest keevalisusest. Göring erines teistest oma hea päritolu, lihvitud maneeride ja inimeste veenmisoskuse poolest. Otsustavatel momentidel käitus mees täiesti külmavereliselt. Piiritu ehitamistahte ja edevuse taga peitis end kurjategijaks sündinud vägivallatseja. Tema käekirja kandsid nii pärast 1934. aastal lavastatud Röhmiafääri toimunud mõrvad kui esimesed kontsentratsioonilaagrid ja reziimivastaste terror Preisimaal. Tema kaasvastutusel toimus välismaalastest sunnitööliste deporteerimine ja juudimõrv. Ilma mingi enesesüüdistuseta tunnistas Göring end avalikult südametunnistuseta inimeseks: "Mul pole südametunnistust. Minu südametunnistuse nimi on Hitler." Vaatamata kõigele polnud Göring, füüreri parem käsi, hasartmängija. Ta vältis sõjaekspansiooni riisikot, pannes oma lootused väljapressimistele, määrates nende maade edasise saatuse Euroopa
annaabi.ee 
