aastate keskpaigani. Riikides, kus tööpuudus oli sõdade vahelised ajal eriti ränk - Suurbritannia, Belgia - olid abikulutused osaliselt ajendatud soovist saavutada täielik või sellele lähendane tööhõive. Kus tööpuudus polnud nii suur- näiteks Prantsusmaal või Itaalias - kajastus see teistsuguses prioriteetide tasakaalus. Ehkki Rootsi ja Norra olid abirahade jagimisel kõik võimalike ühiskondlike teenuste pakkumisel avangardis ning Lääne -Saksamaa säilitas eelmiselt reziimidelt päritud sotsiaalabi korralduse , oli just Suurbritannia riik, kus tehti kõige rohkem jõupongitusi, et rajada tühjale kohale tõeline heaoluriik. Osaliselt tulenes see Briti tööerakonna erilisest positsioonist, sest partei võis asuda koalitsioonipartneritest sõltumatuna oma valimisprogrammi ellu viima. Aga samuti olid siin põhjuseks Briti reformimeeluse üsnagi iseloomulikud allikad. Euroopa 1947. aasta kriisile panid aluse kaks põhiliselt probleemi.Üks oli Saksamaa
Riikides, kus tööpuudus oli sõdavahelised ajal eriti ränk -- Suurbritannia, Belgia -, olid abikulutused asaliselt ajendatud soovist saavutada täielik või sellele lähendane tööhõive.Kus tööpuudus polnud nii suur- näiteks Prantsusmaal või Itaalias -,kajastus see teistsuguses prioriteetide tasakaalus. Ehkki Rootsi ja Norra ( aga mitte Taani ) olid abirahade jagimisel kõik võimalike ühiskondlike teenuste pakkumisel avangardis ning Lääne -- Saksamaa säilitas eelmiselt reziimidelt päritud sotsiaalabi ( kaasa arvatud natside ajast pärinevat programmid eesmärgiga suureneda iivet) korralduse , oli just Suurbritannia riik, kus tehti kõige rohkem jõupongitusi, et rajada tühjale kohale tõeline heaoluriik. Osaliselt tulenes see Briti tööerakonna erilisest positsioonist, sest partei saavutas juulis 1945 toimunud valimistel -- võis asuda koalitsioonipartneritest sõltumatu oma valimisprogrammi ellu viima.Aga samuti olid siin
annaabi.ee 
