maruline ja julm. See ei olnud argus, vaid Justsenko pragmatism. ,,Nagu ütlevad hiinlased: kui istuda kaua jõe ääres, siis varem või hiljem näed oma vaenlase laipa mööda ujumas. Viktor Andrijovõts Justsenko ootas jõe äärde istudes, millal kalda äärde ujub presidenditool." Justsenko tulevikuideaaliks oli võit parlamendivalimistel ja seejärel ka presidendivalimistel. Rahulik, kõiki rahuldav võit. Ta ei näinud ennast üldsegi mitte revolutsioonimeelsete rahvahulkade ees. Ta ei tahtnud võidelda, ta eelistas kokku leppida. Nii Kutsma, oligarhide kui ka opositsiooniga; ta oli valmis asjaolude teatud kokkusattumisel garanteerima kõige suuremate salasoovide täitumise. Lahkuvale presidendile isikupuutumatuse. Ärihaidele seda, et nad ei lähe kohtu alla. Üksikisikutele opositsioonääridele pääsu võimu juurde. Aga kõike seda nendel tingimustel, mida tal ei olnud veel olemas. (Popov)
). Esimesed 10 parandused olid inimõiguste kohta. Esimene kõige tähtsam, miskuulutab kõikide inimeste usuvabadust jne. USA esimeseks presidendiks valiti G.Washington vastavalt uuele põhiseadusele, 1792 aliti teistkordselt presidendiks(puudus punkt, et ei tohi rohkem kui 2x valida). 1797a ta vabatahtlikult loobus vabatahtlikult kandideerimast. Ta suri 1799. Pärast teda sai presidendiks föderalist John Adams. 1801a Th. Jefferson. TEINE ISESEISVUSSÕDA(1812-1814) USA toetas Prantsusmaal revolutsioonimeelsete ideoloogide revolutsiooni ja ideid. Ent olukord muutus kui üpuhkes koalitsioonisõda (1792-1793). Nüüd vajas Prantsusmaa tuge USAlt: lootis, et too kaitseb Prantsusmaa kolooniaid, merelist täiendust. Washington ei tahtnud kuulda sõjast: väga kurnatud iseseisvussõjas ja eesmärgiks oli uue riigi ülesehitamine. USA ühepoolselt kevadel 1793 tühistas liidulepingu Prantsusmaaga, mis pignestas nende suhteid. Veel enam teravnesid nad siis, kui USA
annaabi.ee 
