16.okt.1905.a. tappis Vene sõjavägi Tallinnas lubatud miitingu laialiajamisel 94 in.(Uue turu veresaun Tallinnas) Nikolai II oktoobrimanifest(17.10.) leevendas olukorda lubatud kodanikuvabadustega.(usu-, mõtte-, koosoleku-, trüki- ja sõnavabadused) Baltimaades algas poliitiliste erakondade moodustamine. Esimeseks Eesti parteiks sai J.Tõnissoni Eesti Rahvameelne Eduerakond Tartus kutsuti sügisel 1905 kokku I Eesti ülemaaline rahvaesindajate koosolek, kus kokku tuli ca. 800 saadikut. Revolutsioonimeeleolud ja tülid lõhestasid koosoleku kaheks, kus käremeelsem tuli hiljem kokku Tartu Ülikooli aulas (nn. Aulakoosolek) Aulakoosolek kutsus rahvast üles „vägivalla valitsuse vastu kõigi vahenditega võitlema“ Hilissügisel läksid mitmed töölissalgad linnadest aulakoosoleku kutsetele viidates maale mõisaid põletama (maapiirkondades kuulutati lühiajaliselt välja iseseisvad riigikesed nt. “Vigala ja Mõisaküla vabariik”)
Sellisena on ta võrreldav varalahkunud autoritega. Schillerile ja Goethele ei meeldinud Hölderlini looming. Ebatüüpiline luuletaja. Elu aeg oli väga malbe, leebe ja pigem taanduv isik. Sunnitud õppima minema teoloogiat 1798-1803. aastani - seal sai õppida tasuta ja maksti stipendiumit - mässumoment Hölderlinile siiski saabus, hoidis hiljem vaimulikuametist eemale. Thüringeni? periood oli Hölderlini elus üks positiivsemaid. Hegeliga puutus Thüringenis kokku. Thüringeni tulid ka revolutsioonimeeleolud "kolinal" sisse. Eriti agaralt tegi seda Schelling, kes tõlkis saksa k marseliesi. Hölderingi luules on vabaduse idee tuntav - nn Thürigeni hümnid. Peale Thüringeni algavad Hölderlinil otsingulised aastad - otsib tööd kuvernandina. Hölderlin üritas minna Jenasse. Jena lähedal Weimaris olid nii Goethe kui Schiller, tal õnnestus nendega ka tutvuda. Need suhted võtsid hiljem siis dramaatilise pöörde