asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Thomas Kuhn: andis teistsuguse vaatekoha teaduslikule teooriale.Ta hakkas mõistma, et ei induktivistlikud ega falsifikatsionistlikud(teaduse põhivoorus, mis eristab teda ebateadusest) traditsioonilised teaduskäsitused ei kannata välja võrdlust tegelikusega.Kuhni teooriat iseloomustab iseäranis rõhk teadusliku progressi revolutsioonilisusele, mis tähendab mõne kehtiva teooria hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei haaku.Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll.Kuhni lähenemisel on nõue,et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama.Kuhni pildi teaduse edenemisest võib kokku võtta järgmise skeemiga: eelteadus- normaalteadus- kriis-revolutsioon-uusnormaalteadus-uuskriis
keegi tingimusteta väita, et üks programm oleks parem kui konkureeriv programm (132). 8 – peatükk. Teooriad kui struktuurid: 2. Kuhni paradigmad 1.Sissejuhatuseks (133-135). Kuhn mõistis, et ei induktivistid efa falsifikatsionalistliku traditsioonilised teaduskäsitlused ei kannata välja võrdlust tegelikkusena. Nii proovis Kuhn välja töötada oma teadusteooria, mis oleks rohkem vastavuses teaduse arenguga. Kuhni teooriat iseloomustab rõhk teadusliku progressi revolutsioonilisusele; revolutsioon tähendab siin mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja asendamist uuega, mis eelmisega ei haaku (133). Teiseks tähtsaks jooneks on teaduslike ringkondade sotsioloogiliste karakteristikute oluline roll. Lakatosi ja Kuhni lähenemistel on ühiseid aspekte. Mõlematel on nõuse oma filosoofilisele käsitlusele, et see peab teadusajalool põhinevale kriitikale vastu pidama. Kuhn oli ennem Lakatost ja Chalmers leiab, et Lakatos on neid oma kasuks kohandanud
annaabi.ee 
