krahvi partiis esimese vaatuse tertsetis Cosa sentio!. Stiililt on "Figaro pulm" opera buffa (koomiline ooper), mille ulesehitus naib esimesel pilgul abinisti konventsionaalne: 28 muusikalist numbrit - 14 soolo-aariat ja 14 ansamblinumbrit - on omavahel seotud retsitatiividega. Tavaliselt olid opera buffas soolonumbrid kull ulekaalus, aga ka selline (juhuslik?) tasakaal ei mojunud toonasele kuulajale ilmselt millegi revolutsioonilisena. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html · http://info.vanemuine.ee/trykk/Figaro-pulm_kava.pdf 3
Keisririigi aegsed roomlased nägid inimesi vahetus seoses maailma j ateiste inimestega. Sellele vastavalt on Panteoni iga osa vahetus seoses kogu ehitise korpuse või kogu hoone ruumiga. Ehituslikud uuendused Rooma arhitektuuri edenemise pidurdajaks olid klassikalised võtted, mida polnud lihtne muuta. Enamasti ei tuldud selle pealegi, et loobuda orderist või ehitise plaan kuidagi teistmoodi kujundada. Uuendusi võeti üle tõelisel teosammul - mujal maailmas revolutsioonilisena näivad arhitektuurisaavutused jõudsid kohta, kuhu viivad kõik teed, hämmastvalt aeglaselt. Üheks oluliseks muudatuseks ehitusmaterjalide vallas oli rooma betoon. See koosnes kiviklibust, mis segatud vulkaanilise tolmu ja veega. Mass kivistus, oli veekindel ja võrdlemisi tugev. Koostis aga polnud vedel, seega ei saanud seda valada vaid pidi tõstma. Teine oluline nähtus olid võlvkaared. Need olid konstrueeritud üksikutest kiilukujulistest kividest