Algasid intriigid. · Wagnerit need ei heidutanud. · Kirjutas ooperi "Tannhäuser" (1845) Dirigendina Dresdenis 1842-1849 · Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. · Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. · Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Dirigendina Drestenis 1842-1849 · Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. · Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. · Ülestõus suruti aga karmilt maha · Wagner kaotas oma koha ja tal tuli põgeneda · Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures Pagulasaastad 1849-1864 · Wagner tegeles agaralt ka filosoofia ja heliloominguga. · Hoolega uuris ta saksa filosoofi Schopenhaueri pessimistlike teoseid. Pagulasaastad 1849-1864 · Schopenhaueri lugemise mõjul asub Wagner kirjutama ooperit "Tristan ja
"Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu. Paralleelselt ooperiga dirigeeris Wagner ka sümfoonilisi teoseid. Üheks tema suurimaks saavutuseks oli Beethoveni 9. sümfoonia ettekanne 1846. aastal. Teosele vaadati Saksamaal kui vana ja kurdi helilooja segasele originaalitsemisele. Wagneri detailideni läbi mõeldud ettekanne murdis need väärad eelarvamused. Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda kauaks taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale.
"Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. Helilooja ideaalid ulatusid aga liiga kõrgele üle publiku ja teatrijuhtkonna peade. Tekkisid vastuolud lauljate ja orkestriga. Algasid intriigid. Wagnerit need ei heidutanud. Ta planeeris uusi oopereid, millisteks said "Tannhäuser" (1845) ja "Lohengrin" (1848). Neist esimene tuli 1845. aastal Drestenis lavale ja sai ka edu. Aastail 1848-1849 lõid lõkkele revolutsioonileegid. Wagner nägi selles soodsaid võimalusi kunstielu ümberkorraldamiseks. Ülestõus suruti aga karmilt maha. Algasid vangistused, mahalaskmised, väljasaatmised. Wagner kaotas oma koha ja kui teda taheti vangi panna, siis tuli põgeneda. Esialgu varjas ta end Weimaris Liszti juures ja talupoegade keskel maal. Ja kui Liszt oli teda varustanud rahade ja vale passiga põgenes Wagner üle piiri välismaale. Pagulasaastad 1849-1864
annaabi.ee 
