mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. "Tuulemaa". (1913) Luulekogu "Tuulemaa" sisaldab hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. Kahe luuletuskogu avaldamise vahel oli Suitsu esteetilistes vaadetes toimunud põhilisi suunamuutusi. Romantilisus asendus mõtliku murega oma maa saatuse pärast, tundetoonid süvenesid. Ühiskondlikule võitlusele ja progressile kaasaelamise nõue, mis oli Suitsu esteetikale omane revolutsiooniaastail, asendus puhta kunsti taotlusega. Klassika kõrval tõusis huviobjektiks uusromantiline lüürika, mida ta mõistis kui kõige
protsessiks. 1906. aastal lootis Suits uue värsikogu avaldada võrdlemisi kiiresti, kuid see õnnestus tal alles 1913. a. kevadtalvel. Suits avas armastuslüürika uusi aspekte, püüdes tabada alles tekkivaid või hääbuvaid, ka ekslikke, üksteisest mööda käivaid emotsioone. Luuletus kogu "Tuulemaa" sisaldab ka meile hästi tuntud luuletust "Kerkokell". Väljendades muutunud ajajärkude põhimeeleolusid ja tundesisu, oli Suits andnud kaks eriilmelist luulekogu. Maailmasõda ja revolutsiooniheitlus juhtisid tema rikka luuletajanatuuri uutele arengusuundadele. 1920. aastal ilmus tal valikkogu "Ohvrisuits", 1922. aastal aga luulekogu "Kõik on kokku unenägu" ja ballaad "Lapse sünd". 1933.aastal ilmus valikkogu "Aastate aknal" ning 1938. aastal "Kogutud luuletused". 1950. aastal ilmus Suitsul veel ka luulekogu "Tuli ja tuul". Suits suri 23. mail 1956, ta on maetud Stokholmi Metsakalmistule. Gustav Suits
annaabi.ee 
