juurde. (Golestan 1965) Peale revolutsiooni olid esimesed aastad filmiloojatele üsna edutud. Enamus filme olid ebasobivad, et näidata publikule. Sellegipoolest hakati tootma poliitilisi filme, mis olid mässuks režiimi vastu. Režissöörist sai poliitiline tegelane. Kuni selle hetkeni kui 1982. aastal tuli välja film „Hell-Raisers“, sai toota veidi kritiseerivaid poliitilisi filme. Peale „Hell-Raiser’i“ avalikult näitamist keelati aastateks revolutsioonieelsetel näitlejatel ja filmitegijatel Iraanis tööd jätkata. (Sadri 2006: 178-180) Ideaalseks teemaks sai spirituaalne otsing. See sai alguse, kui loodi film „Beyond and Mist“, millest sai musternäidis, milline peaks Iraani kino olema – natuke poliitikat, natukene religiooni ning natukene müstikat. (Sadri 2006) Kahjuks ei leidnud ise ühtegi sellist filmi internetist. Kuigi tänapäeval oleks Iraani kohta teha palju ühiskonnakriitilisemaid filme, siis kahjuks on
Tõlgiti vene keelde ja seejärel rahvademokraatia maade keeltesse. Teemaks on Botagözi nimelise tütarlapse kujunemine revolutsionääriks. 34 Tõlgitakse 1930. aastatel ka vene keelde. Bai tütre Slusasi ja vaese Altai õnnetust armastusloost. 35 Romaanis kujutatakse Karaganda kaevurite elu, vene ja kasahhi rahva sõprust. Tähtsamad tegelased on komsomolidest insenerid Rahmet, Lisa, arst Ihlas, poeet Seiten). 36 Kasahhi auuli elu revolutsioonieelsetel aastatel. 37 Peategelasel oli prototüüp, hirsikasvataja Shiginak Bersieb, kes püstitas maailmarekordi hirsikasvatuses. Peategelane annab säästud kaitsefondi, hingestab kolhoosiauuli. Võitles uute masinate kasutuselevõtu eest. Veenab ka teisi kolhoosi astuma. 38 Riisikasvataja juhindub Mitsurini ideedest, Aibarsa on kolhoosi komsomolide esindaja. Sõrbai sõbrustab vene inseneri Polevoiga. Üks esimese sõjajärgseid romaane, milles räägitakse looduse alistamisest.
annaabi.ee 
