degermaniseerimine, lauselühendite reeglistamine süstematiseeris ja propageeris Muutis väga oluliselt meie KK grammatikat. Arvas, et Eesti keel on vaene keel. Keele norminime polnud tähtis. Johannes Voldemar Veski: · keelekorralduse mõjuaeg kuni 1960. aastateni · Veski: keel on eluline olevus, mis tärkab, areneb, muutub jne keel areneb hüpeteta, revolutsioonideta, vastavalt tarvidusele · Eesti kirjakeele edasiarendamise-teedest (Voog 1913): Kõik eesti keele pea-asjaliseks edasiarendamiseks tarvisminevad sugemed, kavad ja seadused peituvad meie keeles eneses. Purismi põhiteos! · eesti keelekorralduse keskseid printsiipe: toetumine keele arendamises eeskätt oma keele vahenditele ja võimalustele. · kesksed keelekorraldusprintsiibid: süsteemsus koos loogilise selgusega, otstarbekohasus, rahvakeelsus.
arreteeritakse. Toimub näidisprotsess teistele noortele, tsaar mõistab nad surma, kuid tegelikult viiakse nad 4 a sunnitööle, 3 a lihtsõdurina sõjaväkke. Sunnitööl avastab Dost kaks klassi: poliitvangid (aadlikud), kriminaalkurjategijad. Looming: "Vaesed inimesed" (väikeametnike vaene elu). Dost väidab, et rahal on inimeste üle suur jõud ja et headus hävib sotsiaalses ebavõrdsuses. Raamatu põhitees on see, et ühiskonda tuleb parandada ilma revolutsioonideta (kujuneb ka üheks peateesiks tema elus). Teos äratab suurt tähelepanu. 1860-62 ,,Märkmeid surnud majast" (sunnitööst), 1861 ,,Alandatud ja solvatud"- inim käitub sageli hetkeaje sunnil. Romaanides tähelepanu alateadvusel, instinktidel. 1866 ,,Kuritöö ja karistus", mida plaanis kirj juba enne sunnitööle minekut. See on psühholoogiline romaan, olulised kunstilised võtted nt vastandamine (Nevski prospekt vs Heinaturg). Tegelased pole konkreetsel negatiivsed ega positiivsed