omandamisega. Alles pärast mitmeid nägemispildi muundusi saab üliõpilasest teadusaailma asukas, kes näeb seda, midaa näeb teadlane, ja reageerib nagu teadlane. Kuna maailm, kuhu üliõpilane astub, ei ole lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, siis on see pigem määratud ühiselt ümbrusega ja teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mida üliõpilast on harjutud järgima. Seetõttu tuleb revolutsiooniaegadel koolitada teadlast tajuma teisiti teda ümbritsevat maailma. Ta peab õppima nägema uut kujundit mõningates tuttavates olukordades. Sellepärast ongi erinevad koolkonnad mõistnud paradigma eesmärke pisut vääriti. Oleme veendunud,et peame õppima aru saama vähemalt teadlaste loodud sarnastest seadustest. see, mis toimub teadusrevolutisooni ajal, ei taandu täielikult üksikute ja püsikindlate andmete ümbertõlgendamisele, sest andmed ei ole ühemõtteliselt püsikindlad.
demonstratsioonides. Nt need, mis enne revolutsiooni olid teadlase maailmas pardid, on nüüd jänesed. Need muutused on harilikult järkjärgulised ja peaaegu alati pöördumatud, käivad kaasas teadusliku kvalifikatsiooni omandamisega (kaart: jooned-maaala kujutis). Maailm ei ole aga lõplikult fikseeritud ümbritseva maailma loomusega ühelt poolt ja teadusega teiselt poolt, vaid on määratud teatud normaalteadusliku traditsiooniga, mis revolutsiooniaegadel muutub. Kõige tavalisemal kujul illustreerivad gestalt eksperimendid ainult pertseptuaalsete muunduste loomust, ega ütle midagi paradigmade või varemini assimileeritud koguse rolli kohta tajuprotsessis. Kuid ka gestalt katsetes on tuvastatav eelneva treeningu mõju katse tulemustele. Nt ümberpööratavate läätsedega prillide puhul näeb katsealune algul kogu maailma peapeale pööratuna, kuid kui ta on õppinud uue maailmaga suhtlema pöördub
annaabi.ee 
