vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed saklastest ametimehed vene keelt oskavatega. Viimased ei tundnud aga siinseid olusid ja olid väga oskamatud. Kuna ka koolides kehtestati õppekeeleks vene keel, pidid ametist lahkuma ka targad õpetajad, sest nad ei osanud jällegi keelt. Venestamispoliitika järgmiseks sammuks sai linnade ja tänavate venepäraseks muutmine
sunnismaised, umbes 40 aastat hiljem langesid pärisorjusesse ka Liivimaa talupojad. 1696. aastal anti välja Liivimaa majandusreglement, mis parandas redutseeritud mõisate talupoegade olukorda: 1) Talupojad kuulutati kuninga alamateks, st neist said sisuliselt vabad riigi talupojad. 2) Talupoegade rõhumise vähendamiseks mõisamaad hinnati ja kaardistati (seda nimetati adramaade revisjoniks), nende tulemuste põhjal seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 3) Talupoegadele anti õigus mõisa rentniku peale kaevata. 4) Mõisa rentniku kodukariõigust piirati; talu peremehi ei võinud enam mõisas karistada. 5) Talupojad said talude päritava kasutamisõiguse. Eravalduses olevate talupoegade olukord ei paranenud. 6
koguda.Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb: üksikjuhtumite kontrolliks; üldkontrolliks ehk revisjoniks. §59 (1);(2) 27. Millist teavet on maksuhalduril õigus küsida maksukohustuslaselt? Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. §60 (1) 28
annaabi.ee 
