kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents. MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. TSENTRISTLIK SUUND- eesotsas Karl Kautsky, püüdis leida keskteed. ANARHISTID- kodanlik kord tuli kukutada ning klassivastuolud likvideerida, ei pooldanud
Ühiskondlikud liikumised XX saj. algul suurim poliitiline jõud proletaarid, kuna oli toimunud tööstuslik pööre ning uus klass proletaarid ehk palgatöölised hakkasid oma õigusi suurendama, XX saj alguseks olid osad neist juba saanud varanduse omanikeks. Nad aina rikastusid. Töölisliikumises kujunes 4 suunda: 1) Revionistid – Marx’i õpetus vananenud, seda tuleb muuta, sotsialismini on võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega 2) Vene enamlased- haarasid võimu sotsiaaldemokraatlikus parteis, juht Vladimir Uljanov(Lenin), nim. ka bolševism, neid toetasid Bulgaaria sotsiaaldemokraadid, ainus tee sotsialismile vägivaldne revulutsioon ja proletariaarse diktatuuri kehtestamine
annaabi.ee 
