Lepakose, Umbusi) . Mesoliitilisi kiviriistu 4 Asustus paiknes tol ajal peamiselt siseveekogude juures, mesoliitikumi lõpuosas ka mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid nn reviirid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid sessoonsed asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Kunda asula Dateering: 8700-4950 ema. Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Sealt saadud leidude tulemusel tegi Grewingk seal proovikaevamisi juba 1886. aastal. 1933-37 kaevas Kundas Richard
Viljeluse laienemine toimus koos nöörkeraamika kultuuri levikuga umes 3000 eKr. Märgid karjakasvatusest: lamba kitse, veise ja sigade luid Jätkus kalapüük ja jaht, ilmselt esimesed alepõllud Viljelusmajanduse levikuga muutus asulakohtade paigutus, väheneb seotus suurte veekogudega, asustust hakkab mõjutama viljelusmajandusesk sobilik mullastik ja potensiaalsed karjamaad Kultuurkiht on asulakohtades õhuke, seda seostakse üksisperelise asustusviisi levikuga Reviirid muutuvad väiksemaks KIVIAJA JÄLJED MAASTIKUS MUINASAEG Maastikus ei ole selgeid märke kiviaegsest asustusest. See tuleneb tollasest asustusviisist Enamik leide on välja tulnud ehitustegevuse, kaevandamise või põllmumajandustegevuse käigus. Asulakohad tunneb ära pinnases oleva tumedama kultuurkihi järgi Enamik leide on tulekivikillud, kivist ja luust tööriistad või nende fragmendid, tahmunud kivi (tuleasemed), süsi, neoliitikumist alatest ka keraamikakillud PRONKSIAEG
annaabi.ee 
