· Antiikkreeka ja rooma filosoofidelt ja arstidelt kogunes väärtuslikke tähelepanekuid psüühika ja aju ning psüühika ja keskkonna seoste ning üksikute psüühiliste nähtuste (assotsiatsioonid, temperament jm) kohta. · Keskaegses teoloogias ja filosoofias arendati välja üksikasjalikud ja intellektuaalselt nõudlikud konseptsioonid vaimuelu nähtuste kohta (nt Aquino Thomas). · Eelnenud perioodide tähelepanekuid arendasid edasi või revideerisid renessansiajastu õpetlased. · Alates 15.sajandist hakkasid filosoofide tööde põhjal kujunema metodoloogilised eeldused psüühika teaduslikuks mõistmiseks: 1. René Descartes kirjeldas interaktiivse dualismi seisukohtadest lähtudes hilisemale psühholoogiale keskseid teadvuse ja refleksi mõisteid. 2. Francis Baconi tööd andsid olulise tõuke materialistliku ning rangelt loodusteadusliku maailmamõistmise arengusse. 3
Valgustuse olulised tähendused: ühiskonna moderniseerumine mõtted ja seisukohad tunduvad praegusele ühiskonnale sarnased Valgustuse suhtumine religiooni Kriitiline suhtumine religiooni. Levib deism, ateism on liiga radikaalne. Saksa kultuuriruumis levib pietism. Valgustatud absolutism Valitsejate hulgas võtab poolehoidu valgustatud absolutism. S.t et valitsejad ei loobunud ainuvõimust, kuid revideerisid oma põhimõtteid, tulemuseks oli parem ja stabiilsem ühiskond. Arvati, et on võimalik ühendada valgustus ja absolutism. Valgustatud absolutismi ideeline arendaja oli Voltaire (1694 1778). Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga. 19. saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki