Jungi viis taandada mistahes nähtust või käitumist teatavale alateadvuslikule ning universaalsele (kollektiivsele) arhetüübile, tema deskriptiivne stiil ning aukartust äratav empiiriline praktika on mõjutanud paljusid 60-ndatel alustanud eesti kirjanikke, eelkõige Mati Unti ja Vaino Vahingut. Undi tugevaimaks eeskujuks ongi Jung, seda kuni tänase päevani (vt. argimütoloogiad). Arvatavasti Jungi kaudu on Unt jõudnud ka Friedrich Nietzsche'ni, tema kristlike tekstide revideerimiseni ning "pühaduse" piiride purustamiseni. Kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel domineerivad Mati Undi loomingus modernistlikud suundumused. See tähendab, et vaatamata naiivsele jutustuste "pinnakihile" ning absurdsetele sündmustele lähtub ta modernismi reeglite järgi kindlaksmääratud vormist, sisemisest hierarhiast, mis põhineb opositsioonidele, suletud mõistesüsteemist, konkreetsetest kontseptsioonidest, milleks on näiteks elu voolamine, vahenditus, olemine
psüühiliste aktide ülehindamisest . Samal ajal on ta meile teinud raskeks väärtustada tõlgendusi, mis ei põhine psühholoogilise teguri prioriteedil. Lõppkokkuvõtteks: taastatud unenäomõtteis ei ole mingeid seoseid peale selle negatiivse asjaolu, et nende profaneerimisvõime on piiritu. Kõik muu muud seosed on sekundaarse protsessi tulemus, mis ulatub unenäo maskeeringuist ja kõrvaletõrjetest palju teadlikuma revideerimiseni. Foucault. Nietzshe, Freud, Marx. Vikerkaar.1/1993. lk. 4453. Keel on alati enda suhtes alati sünnitanud kaht liiki kahtlusi: kõigepealt kahtluse, et keel ei ütle mitte päris täpselt seda, mis ta ütleb. See teine on Sõnadetagune tähendus. teine olulisem tähendus on see, et maailmas on olemas veel palju muidki asju, mis kõnelevad ega ole ometi keel. Igal kultuuril on olemas oma tõlgendamissüsteem, 16. sajandil oli oluline roll sarnasusel. 19. sajand ning
annaabi.ee 
