e) otsustab palgalise tööjõu kasutamise küsimused; f) valmistab ette ja kutsub kokku seltsi üldkoosoleku. § 24. Emakeele Seltsi esindab õigustoimingutes seltsi esimees või abiesimees või vähemalt kaks juhatuse liiget ühiselt. § 25. Emakeele Seltsi tegevust ning asjaajamist korraldab seltsi teadussekretär. Teadussekretär võtab juhatuse koosolekuist osa sõnaõigusega. § 26. Emakeele Seltsi sisulise ja rahalise tegevuse revideerimiseks valib üldkoosolek liikmete hulgast üheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on
Mõjuval põhjusel võib algusaega edasi nihutada. · Kui etteteatamine võib kahjustada revisjoni läbiviimist või tulemust, siis teatab ta revisjonialgusest revideerima asudes. Revisjoni algus fikseeritakse kirjalikult kuupäevaga, kellaajaga ja allkirjastatakse mõlemat poolt. · Revidendile tuleb kindlustada normaalne töökoht või tööruum tasuta. Maksukohuslane on kohustatud võimaldada haldurile kõik dokumendid, esemed k.a raha, mis on vajalikud revideerimiseks. Revident võib ära võtta originaaltõendid kokkuleppel maksukohuslasega või õigusrikkumise korral. Revidendil on õigus teha koopiaid ja ärakirju ning nõuda maksukohuslaselt selgitusi. Revisjoni lõpus koostatakse revisjoniakt ja viiakse läbi vestlus, kus maksukohuslane saab esitada oma arvamusi, seisukohti, mille alusel koostatakse revisjoni lõplik akt. · Kui maksukohuslane ei nõustu lõppaktiga saab ta esitada kirjaliku eriarvamuse.
sündsad ja rahvakeelsed nimed, mis tuli kanda hingerevisjoni lehtedele. Kuna sellega hakkama ei saadud, tuli uus käsk: hingederevisjoni eeskujul tuleb iga mõisa kohta luua uus nimestik, kus oleks perekonnanimed. Nimestikke pidid koostama mõisavalitsused. Talu vanim liige valis endale ja lastele-sugulastele sündsa ja mittemõisniku nime. Nimed tuli trükkida formularidele ja viia kihelkonnakohtule revideerimiseks, kust saadeti puhtandeksemplar Kroonupalatisse, kus nimestikud lisati hingederevisjoni materjalide lisaköitena. Ilmselt on algse venitamise tõttu hiljem toimunud rutuga nimedepanek, sest on näha nimedesüsteeme: sarnased algused või lõpud (nt -well). Perekonnanimede allikatest suurem osa kajastab varasemaid lisanimesid. Jaani kihelkonnas näiteks 20% on pärit talunimedest, 20% eesnimedest, 50% apellatiividest (amet, loom jms). Eriti Põhja-Eestis pandi
annaabi.ee 
