vaja eelnevalt teada, mitu baktereid nakatavat faagi (infektsiooniühikut) sisaldub ühes ruumalaühikus (seda nimetatakse faagi tiitri määramiseks). Kui algset faagipreparaati oli lahjendatud 10 7 korda ja kui sellega E. coli tüve B rakkude nakatamisel saadi 100 faagilaiku, siis algne preparaat sisaldas 10 9 faagi. Seega toimus rekombinatsioon kahe mutantse piirkonna vahel sagedusega 4x10 -9. Antud juhul tuli arvestada ka võimalusega, et mutandid võisid spontaanselt metsiktüübiks reverteeruda. Seetõttu tuli leida ka spontaansete revertantide tekkesagedus ning see rekombinatsioonisagedusest maha arvutada. Edaspidi täiustas Benzer metoodikat ning asus kaardistama deletsioonmutante, mis ei olnud võimelised spontaanselt metsiktüübiks reverteeruma. Kui mõlemal mutandil oli deletsioon samast piirkonnast, ei saanud rekombinatsiooni teel metsiktüüpi tekkida. Kahe mutandi ristamisel ilmnes metsiktüüp üksnes siis, kui deletsioonid ei kattunud
sünteeditav valk võime teha seda, milleks ta tegelikult on ette nähtud. Suurte mutatsioonide korral on toimunud suhteliselt suurte genoomi lõikude muutused või väljalangemised. Sellised mutatsioonid on reeglina pöördumatud. Väikesed mutatsioonid on seotud üksikute väiksemate (kuid põhiliste) genoomi lõikude lisandumiste või väljalangemistega, mille juures muutub ainult väike osa omadusi. Selliselt muutunud bakterid võivad pöörduda tagasi täielikult esialgsesse seisundisse (reverteeruda). Seega mutant on muutunud genotüübiga s.o muutunud omadustega bakter. Mutatsioone võivad moodustada kopeerimisvead pärilikkuse kandjas raku pooldumisel ja kiirguse, kemikaalide või viiruste toime. Mutatsioonid põhjustavad sageli raku funktsioonide häirumist või raku surma ning võivad kõrgemate organismide puhul tekitada vähktõbe. Mutatsioonid avalduvad enamasti fenotüübis. Kui aga fenotüüpne väljendus puudub, on tegemist nn. ,,vaikiva mutatsiooniga"
mikroorganismidega. Samuti peab ta püsima ja suutma oma arvukust tõsta peremeesorganismis ka siis, kui organismi immuunsüsteem püüab patogeeni organismist välja tõrjuda. Sellise olelusvõitluse tingimustes ongi evolutsiooni käigus välja kujunenud molekulaarsed mehhanismid, mis võimaldavad bakteritel teatud lookuste osas lühikese aja jooksul genereerida populatsioonisiseselt suurt geneetilist varieeruvust. Kuna vastavad lookused on hüpermutabiilsed, võivad nad ka kiiresti reverteeruda, tagades bakterite teistes elutingimustes algsete lookuste taastumise. Mutatsioonide tulemusena muutub kas märklaudgeeni geeni järjestus või promootori tugevus. Mida suurem on nukleotiidse järjestuse korduse aste, seda kõrgem on mutatsioonisagedus. Enamasti on tegemist mutatsioonidega geenides, mis kodeerivad bakteriraku pinnal olevaid komponente, mis on märklauaks immuunsüsteemile (lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid, adhesiinmolekulid), aga samti ka fimbriaid ja valke,
Tsütosiin konverteeritakse uratsiiliks ja see paardub guaniini asemel adeniiniga. Guaniini deamineerimisel moodustub ksantiin, kuid ksantiin, nii nagu guaniingi, paardub tsütosiiniga. Kuna adeniini deamineerimine põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas. Seega võivad lämmastikushappe poolt indutseeritud mutatsioonid lämmastikushappe toimel ka tagasi reverteeruda. Akridiinvärvid Akridiinvärvide rühma kuuluvad proflaviin, akridiinaornz jt. Mutageenid, mis ladestuvad DNA molekulis aluspaaride vahele, muutes sellega DNA konformatsiooni. Konformatsiooni muutused võivad omakorda indutseerida raaminihke mutatsioonide teket. Alküleerivad ühendid Alküleerivad ühendid, nii nagu juba nende nimetus vihjab, loovutavad teistele molekulidele alküülrühma. Siia gruppi kuuluvad sinepigaas, metaan sulfonaat (MMS), etaan sulfonaat (EMS)
Tsütosiin konverteeritakse uratsiiliks ja see paardub guaniini asemel adeniiniga. Guaniini deamineerimisel moodustub ksantiin, kuid ksantiin, nii nagu guaniingi, paardub tsütosiiniga. Kuna adeniini deamineerimine põhjustab A:T G:C transitsioone ning tsütosiini deamineerimine G:C A:T transitsioone, indutseerib lämmastikushape transitsioone mõlemas suunas. Seega võivad lämmastikushappe poolt indutseeritud mutatsioonid lämmastikushappe toimel ka tagasi reverteeruda. Akridiinvärvid Akridiinvärvide rühma kuuluvad proflaviin, akridiinaornz jt. Mutageenid, mis ladestuvad DNA molekulis aluspaaride vahele, muutes sellega DNA konformatsiooni. Konformatsiooni muutused võivad omakorda indutseerida raaminihke mutatsioonide teket. Alküleerivad ühendid Alküleerivad ühendid, nii nagu juba nende nimetus vihjab, loovutavad teistele molekulidele alküülrühma. Siia gruppi kuuluvad sinepigaas, metaan sulfonaat (MMS), etaan sulfonaat (EMS)