2 F1…F3 K1.2 SK2.1 K2 SK1.2 K1.1 K2.1 NKR M Joonis 4.3. Asünkroonmootori reversiivne otselülitus toitevõrku Reversiivset lülitust võidakse kasutada ka asünkroonmootori vastulülituspidurduseks. Seejuures tuleb arvestada, et pöörleva masina faasijärjestuse muutmisel tekib staatorimähistes suur (5…7 kordne) nimivool. Mootor pidurdub järsult, kuid mootori peatamiseks tuleb selle nullkiirusel toitepinge välja lülitada. Käsitsi on nullkiirushetke tabamine mootori peatamiseks praktiliselt võimatu. Selleks otstarbeks saab kasutada mootori võllile ühendatud
esmalt salvestatakse mähise induktiivsusesse, avades türistori VT2 ja kui see suletakse liitub induktiivsuse elektromentoorjõud ankrureaksiooni elektromontoorjõuga ning avaneb diood VD1 ja kuna U2 on suurem kui Uvõrk siis siirdub salvestunud energia toitevõrku. Nelja kravandilise pulsilaiusmuunduriga saab muuta nii voolu suunda kui ka regureerida kahe polaarset väljundpinget. Taolist muundurit nimetatakse ka reversiivset alalispinge muunduriks, teda kasutatakse muutuva pöörlemissuunaga ajamites vaadeldavas skeemis on pooljuhtlülititena kasutusel GTO türistorid(suletavad türistorid). Mootori talitluses on mootori elektromontoorjõud toitepingest väiksem st toimib pinget vähendav reguraator, muunduri pinget ja mootori kiirust regureeritakse GTO türistoridega VT1 ja VT2 türistorid VT3 ja VT4 on see juures välja lülitatud, kui türistorid VT1 ja VT2 on sisselülitaud läbib mootorit kasvav
annaabi.ee 
